Hardi Volmer toob setu neiu traagilise saatuse filmilinale
«Ennekõike on setukeelne «Taarka» muusikafilm,» üllatab režissöör Hardi Volmer, kes juba aasta pärast talvel loodab alustada stuudios Exitfilm uue mängufilmi «Taarka» võtteid.
Filmi materjal tugineb Kauksi Ülle kirjutatud näidendile, mida Ain Mäeotsa lavastuses ja Merle Jäägeriga peaosas mullu suvel Setumaal Vanemuise vabaõhuetendusena üliedukalt mängiti.
«Seega on see küllaltki omapärane etnograafilis-muusikaline film, mida siinmail iidamast-aadamast pole tehtud,» lisab Volmer, kelle viimane mängufilm «Minu Leninid» jääb üheksa aasta taha. Volmeri, kelle projektid vahepeal Eesti Filmi Sihtasutuses rahastamist ei leidnud, võttis «Taarka» filmi peale suveetenduse trupp eesotsas Ain Mäeotsaga. Viimasest saab ühtlasi filmi teine režissöör.
Lugu setu neiu traagilisest elusaatusest
Enda sõnul Volmer ei pelga, et setu temaatika ja setukeelne film ei suudaks laiemat vaatajaskonda haarata. «Esiteks, ilmselt tuleb alla eestikeelne subtiiter. Pealegi on filmi põhiteemaks ühe inimese põnev ja samas traagiline elusaatus ning ülemöödunud sajandi lõpu ja eelmise sajandi alguse värvikas setu külaelu, mida lisaks traagilistele nootidele elustab ka soe huumor,» püüab Volmer filmi üldtonaalsust kirjeldada.
«Ja kuna filmis on ikka väga palju laulu ja tantsu, nii setu rahvalaulu kui ka Taarka enda lugusid, siis püüame need nõtkelt muu materjaliga siduda. Mingit estraadikava me kindlasti ei taha teha.»
Juba on Volmer koos Mäeotsaga pannud kirja linaloo laiendatud sünopsise ning ka episoodid filmiks lahti kirjutanud. Nüüd ootab järge näidendi eesti keelde tõlkimine, misjärel kirjutab stsenaariumi kokku Mart Kivastik. Viimaks tõlgitakse tekst taas tagasi setu keelde. Vahepealne eestikeelne versioon on režissööri sõnul vajalik ka selleks, et rahastajad saaksid ikka aru, mis looga tegemist.
10 miljonit: lennuk ei tohi lennata, auto sõita
Volmer loodab stuudios Exitfilm valmiva linateose eelarveks vähemalt 10 miljonit krooni. «Kindlasti peaks arvestatama, et tegemist on ajaloolise materjaliga. Lennukid ei tohi taevas lennata, tänapäeva autod ei tohi sõita, elektriliine ei tohi kuskil näha olla. See kõik teeb filmi oluliselt kallimaks. Mistõttu ka 10 miljonit on ajaloolise filmi puhul kasin eelarve,» arvab Volmer. «Õnneks massivõtetes osalejad kostümeerivad end suuresti kodus,» muigab ta.
Kui põhilised võtted tehakse Setumaal, siis korraks tuleb filmimeestel põigata ka Tallinna ja sealt üle lahe Helsingisse, kus Taarka käis laulmas Soome presidendile. Et filmis figureerib mitu Soome ajaloolist tegelast, kellest üks on tuntud etnograaf Armas Otto Väisänen, loodab Volmer rahavoogusid tulevat põhjanaabriteltki.
Ühes soome kunstniku osas soovib Volmer aga näha väga hästi soome keelt oskavat Tiit Pääsukest. «Me tahaks ikka näidata, kuidas päris kunstniku käsi Taarkat maalib,» põhjendab ta.
Filmi peaossa taas Merca
Kauksi Ülle näidendi peategelaseks on kuulus lauluema Taarka, rikkas setu peres kasvanud lauluandekas ja temperamentne neiu, kelle isa lõi läbi pere kogu vara ning kes hiljem teenis elatist pidudel laulmas käies.
«Selge see, et põhi-Taarkat hakkab mängima Merca,» teab Volmer juba nüüd. «Ent teatrist erinevalt saab ajaloolises filmis näha ka noor-Taarkat ja rauk-Taarkat. Ain tahab, et filmis teeksid kaasa samad inimesed, kes on selle loo teatrilaval juba läbi mängitud. Enamik neist ka filmi tuleb. Samuti kaasame võtetel kohalikke inimesi. Ent kolmandik osatäitjatest on veel lahtine. Nagu pole ka veel operaator teada.»