Finantsjuht vaatab operetti kulupõhiselt
Vanemuises on valmimas teatri selle hooaja tõenäoliselt kõige kallim lavastus – vaid muusikal «Viiuldaja katusel» saab kalliduse poolest võistelda läbi aegade menuka operetiga «Krahvinna Mariza».
Kui Vanemuise finantsjuht Toomas Peterson arvestas kokku kõik «Marizale» tehtud kulutused, sai ta tulemuseks 2,8 miljonit krooni. «See on väga laias laastus,» märkis Peterson. «Ja esietendusest alates lisanduvad jooksvad kulud.»
Kui võrrelda täna esietenduvat operetti mõne suvalise draamatükiga, siis on see tõepoolest kallis lavastus. Kalliks teeb selle eelkõige suur rahvahulk, kellest osa astub vaatajate ette ja osa jääb lavatagustesse ruumidesse.
«Näiteks «Käopesas» saab rääkida paarikümnest näitlejast – draamalavastuse kohta on seda palju –, «Marizas» on aga rakendatud koor, orkester, ooperi- ja operetiartistid, tantsijad ja ka draamanäitlejaid,» rääkis finantsjuht.
Oma töö eest saavad palka ka kostüümide õmblejad, dekoratsioonide valmistajad ja rekvisiitide tegijad. Ettevalmistavale seltskonnale läheb palgaks umbes 1 050 000 krooni.
«Nende töö on pikaajaline, sest kunstniku kavandid kinnitatakse hiljemalt viis kuud enne esietendust,» rääkis Peterson. «Samas valmib töökodades üheaegselt asju muidugi mitmele lavastusele.»
Kulupõhine teater
Teatri juht Aivar Mäe on rääkinud, et Vanemuine on hakanud töötama kulupõhiselt. Mida see tähendab? «See tähendab, et me jälgime väga täpselt, kuhu raha läheb,» selgitas finantsjuht.
Varem maksti Petersoni sõnul Vanemuises aeg-ajalt kinni selliseid arveid, millest hiljem ei saanud keegi sotti, mida teater väljamakstud raha eest õigupoolest sai.
«Praegu käivad kõik arved Aivari laualt läbi ja igal neist peab olema alajuhi kinnitus selle kohta, milleks
täpselt see asi läheb – olgu siis «Mariza» kostüümi või mõne teise lavastuse dekoratsiooni jaoks,» rääkis finantsjuht.
Varem polnud Vanemuises ka eelarvestamist. Eelarvestamine tähendab seda, et teater on teinud terveks aastaks üksikasjaliku plaani, mille igal numbrireal on selge põhjendus.
«Iga kuu võrdleme, kui palju on kulutatud,» rääkis Peterson. «Kui on vähem kulutatud, siis miks on vähem, ja kui on rohkem, siis miks on rohkem.»
Aasta kahe esimese kuu tulemused näitavad finantsjuhi sõnul, et teater on järje peal. «Oleme ots otsaga kokku tulnud ja meil on ka väikene reserv – oleme kulutanud tiba vähem kui plaanisime,» märkis ta.
«Mariza» lavastamine võtab teatri aastaeelarves olevast 60 miljonist kroonist 2,8 miljonit ehk umbes viis protsenti.
Sellest rohkem läheb maksma vaid «Jesus Christ Superstar», kuid see tuleb suvelavale ja on pisut omaette asi.
60 miljonist kroonist moodustab riigi toetus 45 miljonit. «Ülejäänu me teenime ise,» ütles Peterson. «15 miljoni sees on piletitulu, saalide rendid, omavalitsuste ja kapitalide toetused ning sponsorraha…»
«Mariza» loodetavat piletitulu ei ole praegu veel arvestatud, sest etenduste arv ei ole kindlaks määratud.
«Ma usun, et kassa kujuneb samasuguseks, nagu on «Viiuldaja» etendustel, mil saal on pidevalt täis ja etenduse kassad on 40 000 – 50 000 krooni,» ütles finantsjuht.
Võibolla on Toomas Peterson teatri rahal silma peal hoidmise koha pealt liiga leebe – ehk oleks ta pidanud nõudma, et «Mariza» maksaks 2,8 miljoni krooni asemel poole vähem? Kulu on ju suur, kas see ikka tasub ennast ära?
«Just, kulu on suur,» nõustus Peterson. «Aga kultuuri puhul ei saa kunagi öelda, millal ta end ära tasub, tulemus ei ole ju mõõdetav.»
Odavad ja kallid lavastused
Finantsjuhi meelest tuleb teha nii odavaid kui ka kalleid lavastusi. «Repertuaar peaks olema piisavalt vaheldusrikas, siis on teatrikülastajal huvitav,» põhjendas ta. «Lavastused peaksid üksteist täiendama, et teater ei kalduks ühte või teise suunda.»
Seepärast kavatseb praegune Vanemuine ka edaspidi näidata aastas paari kallist lavastust, paari napi dekoratsiooniga draamatükki ning mitut masti vahepealseid lavastusi.
Musikaalne finantsjuht
• Toomas Peterson on Vanemuise finantsjuhi ametis 22. septembrist 2003.
• Varem töötas peaaegu seitse aas-
tat mitmes Tartu ettevõttes finantsalal.
• Jätkab mittetulundusühingu Puhkpilliorkester Tartu juhtimist.
• Teeb saksofonistina kaasa puhkpilliorkestris Tartu, Salvador Sax Kvartetis ja Tartu Junior Big Bandis.