Loe

Esietendub valusa naljaga lugu valikutest

Raimu Hanson, Tartu Postimees

Laupäeval esietendub Sadamateatris Mart Kadastiku kirjutatud näidend «Head inimesed», mille toob vaatajate ette Ain Mäeots. Näitekirjanikuna debüteerijaga proovide ajal tavatult sagedasti suhelnud lavastaja nimetas koostööd huvitavaks. «Oleme ka kirglikke vaidlusi pidanud, nagu ikka loomingulised inimesed,» ütles Mäeots.

Teet Holteril veab

«Head inimesed» käsitleb inimese muutumist murrangulistel aegadel. Sõnad varieeruvad, seisukohad teisenevad, isegi armastus vahetab vajaduse korral värvi, aga küsimus, mille nimel me tegelikult elame, jääb. Kui me ei ole tegelikult need, kelleks end räägime, kes me siis oleme?

Nii tutvustab teater Vanemuine uut draamat, mille esimese pildi tegevus käib aastal 1983 tähtsate ja võimukate seltsimeeste koosolekulaua taga.

Rahvaluule peavalitsuse peadirektori kohusetäitjal Teet Holteril veab. Ta kuuleb selgeltnägijalt, et seitsme aasta pärast variseb Nõukogude Liit kokku. Teet usub tulevikku ja loobub oleviku hüvedest. Risk õigustab ennast: vabas Eestis tõuseb ta võimuredeli tippu. Ent ka edukad üheksakümnendad ei lepita Teetu oleviku ega iseendaga. Tuleviku nimel tuleb endiselt ohverdada ning positsioon ühiskonnas ei jäta puutumata ka Teedu eraelu – valikud pööravad kogu ta elu pea peale.

Ain Mäeots on arvamusel, et need, kes on mingi teadliku osa oma elust elanud nõukogude ajal, leiavad lavastusest päris palju äratundmist, kuid selles on ka palju muud, mille pärast tasuks nooremalgi publikul «Häid inimesi» vaadata. «See on natuke grotesksel kujul sissevaade üleminekuaegadesse, 1980. ja 1990. aastatesse,» lausus lavastaja.

Mäeotsa kui režissööri vaadatuimaid töid on «ENSV». Milliseid sarnasusi leidub teleseriaalis nüüd lavastatava draamaga? ««Head inimesed» on hoopis teises võtmes tehtud,» sõnas ta. «Mitte et seal nalja ei saaks, saab küll, aga see nali on teistmoodi, see on natuke valusam.»

Kadastik väljendas oma näidendi põhiteemat kolme sõnaga: inimene valikute ees. «Mingitel hetkedel peab inimene tegema valiku, mis võib tema elukäiku muuta,» ütles ta.

Näidendi idee sõnastamiseks läks vaja keerulisemat väljendust. «Kui sa hakkad täna homse nimel tegema oma elus muudatusi, mis on vastuolus sinu enda olemusega – ja sellest sa tegelikult ei saa lahti, sest see on sinuga kogu aeg kaasas –, siis satud ummikusse, iseendaga vastuollu,» rääkis ta. «Sa kaotad iseenda ära, kui sa hakkad elama homse nimel tänase arvel.»

Kolm vanemuislast

Seni kuus romaani ja muid raamatuid kirjutanud Mart Kadastik pidas oma esiknäidendi «Head inimesed» kirjutamisel peategelase, Eesti NSV rahvaluule peavalitsuse peadirektori kohusetäitja ja hilisema ministri Teet Holteri loomisel silmas vanemuislast Karol Kuntselit. Tal oli hea meel, et Ain Mäeots oli trupi kokkukutsumisel tema ettekujutusega nõus.

Samamoodi kirjutas ta tegelaskuju Gustav Kurmi (esimeses vaatuses kõrge parteitegelane ja teises advokaat), kes tema vaimusilmas oli Jüri Lumiste, ning ka Gustavi abikaasa Vaike – Külliki Saldre. Lavastaja oli päri nendegi kahe näitlejaga just nimelt nendesse rollidesse valimisel.

(Tartu Postimees, 20.11.2020)

20.11.2020