Elmo Nüganeni esimene töö vabakutselisena tõi Vanemuise teatrisse “Don Giovannit” lavastama
Kord laval, kord saalis. Vilka ja väleda sammuga. Ei mingit lambikesega valgustatud lavastajalauakese taga istumist, vaid pidev liikumine. Justkui illustreerides aariat „Sevilla habemeajajast“, kus on fraas „Figaro siin, Figaro seal“. Niimoodi töötab nüüdne vabakutseline lavastaja Elmo Nüganen (59) Mozarti ooperi „Don Giovanni“ proovis nädal enne esietendust. Tea, mitu sammu see mees ühe päevaga kahe neljatunnise proovi jooksul astub? „Ei tea,“ naerab Elmo, kel sammumõõtjat küljes ei ole. „Aga neid samme ikka tuleb, päevanormi teeb ära.“
Kui Elmo mullu jõulude ajal teada andis, et Tallinna linnateatri peanäitejuhina ta enam ei jätka, poetas ta ka, et teatritööd ta siiski ei jäta. Märkis toona, et pensionile on veel natuke vara minna. Vaadates, mäherduse reipusega ta mööda Vanemuise väikese maja saali silkab, ei kujutaks teda pensionärina kuidagi ette. Liiatigi on tema lavastajaportfell tööd triiki täis: filmitriloogia „Apteeker Melchior“, ooper Vanemuises ja tulevased tööd Vene Teatris, Eesti draamateatris, Rakvere teatris ning Moskva kunstiteatris.
Loe artiklit edasi Õhtulehest.