Eesti vajab kvaliteetset kultuurijuhtimist
Kristiina Alliksaar, ERR kultuuriportaal
On eriti oluline, et juhtimiskvaliteedile ja sealjuures juhtide arengule pöörataks kultuurivaldkonnas suuremat tähelepanu, kirjutas Vanemuise teatri juht ja etendusasutuste liidu juhatuse liige Kristiina Alliksaar arvamusloos.
x
Liidriks olemine on ülim eelis, sest kui see on olemas, teeb ta kõik teised eelised võimalikuks, samal ajal kui halb juhtimine suudab muuta isegi parimad olemasolevad eelised katastroofiks. (Brian Howieson jt)1
x
2016. aastal avaldas tolleaegse peaministri Taavi Rõivase poolt ellu kutsutud majandusarengu töögrupp oma raporti ning tõi seal välja ühe kitsaskoha ja arenguvõimalusena juhtimisoskuste parandamise.
x
Majandusarengu töörühma liige, tippjuht Taavi Veskimägi kommenteeris teemat muuhulgas Pärnu Juhtimiskonverentsi eelintervjuus2, kus ta tõi välja, et head juhtimist lahutab halvast koos kolleegidega ja nende toel saavutatav tulemus ning selleks on vaja õiget organisatsioonikultuuri ja selle osana õiget juhtimiskultuuri.
x
Olles ise enam kui kaheksa aastat juhtinud riigi osalusega sihtasutusi, märkan üha valusamalt sama teemat riigi osalusega kultuuriasutuste juhtimises. Olen täheldanud, et piisab juba vähesest panusest juhi arengusse, et ka kultuuriasutuse juhtimine ja majandamine muutuks efektiivsemaks. Kaasaegsed võtted, mida oma intervjuus mainib ka Taavi Veskimägi, nagu inimestele nende valdkonnas täieliku vabaduse ja vastutuse andmine või enesejuhtimise parandamine, annavad kiireid ja uskumatult mõjusaid tulemusi.
x
Muutused juhtimises ja juhi areng
x
Juhi areng kätkeb endas isiku võimekust arendada oma efektiivsust juhi rollides ja protsessides, samas kui juhtimise arengule lisandub organisatsiooni võimekus saada hakkama oma eesmärkide ja rollidega, kirjutab juhtimisest J. P Dugan3. Kuna olud meie ümber muutuvad pidevalt, siis muutub ka loetelu ootustest ja võimetest, mis ühel või teisel ajahetkel juhist kaasaegse juhi teevad.
x
Valdur Laid, kes on juhtinud Elioni ja Telia Soome haru osa, olnud ka üle 3 aasta maksuameti juht ning hetkel töötab investeerimisfirmas UG Investments, nimetab intervjuus4 Raimo Ülaverele juhi põhiväärtusi, mis on ilmselt ajas vastupidavad ja moodustavad juhi tööriistade baasi: juht loob selguse (mida, kellele ja kuidas me teeme) ja juht loob toimiva meeskonna. Ka Valdur Laid ütleb, et muutused juhtimises on praegu kiired. Näiteks kui juhi peamised küsimused on “mida teha” ja “kuidas teha”, siis see teine ehk “kuidas” küsimus muutub üha olulisemaks ehk see, milliste hoiakute ja väärtustega juhitakse. Lisaks on ära kadumas n-ö rumal töö, millele aitab kaasa digitaliseerimine (nt kassapidaja töö) ja samuti on üha enam hajumas piirid töö koha ja aja osas.
x
Ootuste nimekiri kaasaegsele juhile on küllalt pikk ja mõneti hirmuäratav, sest juhtide võimekus peab kiirelt muutuvas maailmas olema üha suurem ja mõttemaailm avaram. See omakorda tähendab, et ka juhid vajavad oma arengus toetust, et kõigele sellele vastata.
x
Juhtimiskvaliteet riiklikes dokumentides
x
Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub 31. mai 2021 seisuga üks valitsusasutus ja kümme hallatavat asutust, lisaks neli avalik-õiguslikku juriidilist asutust ja 35 riigi asutatud sihtasutust.5
x
Kultuurministeeriumi arengukavas on juhtimist puudutatud küll vähe, kuid siiski leiab ka sealt mõtteid, mis viitavad, et tegelikult on juhtimiskvaliteet ka sellest perspektiivist oluline. Näiteks kirjutatakse arengukavas, et Kultuuriministeeriumi personaliplaneerimise ja -juhtimise valdkonna oluline eesmärk on tagada ministeeriumis ning haldusala asutustes pühendunud ja motiveeritud valdkonna spetsialistidest koosnev töötajaskond, personali arendus- ja koolitustegevuste eesmärk on luua jätkuvalt võimalusi ning pakkuda tuge nii ministeeriumi ja haldusala asutuste personali kui ka tunnustatud loomeliitude tööalase võimekuse tõstmiseks teadmiste ja oskuste pideva täiendamise kaudu ning et koolitustegevuste plaanimisel tehakse koostööd haldusala asutustega, et kaardistada erinevate valdkondade ja sihtrühmade arendamist vajavad kompetentsid. Dokumendis mainitakse veel, et rõhku pannakse nii õigus- ja juhtimiskompetentside arendamisele, mis on olulised ühtsete teadmiste ja väärtuste kujunemiseks, kui ka spetsiifiliste valdkondade arendamisele. Ühise koolitustegevuse kaudu on soodustatud asutuste vahelist koostööd ja koostöövõrgustike tekkimist.
x
Sellest lähtuvalt võib eeldada, et valmisolek juhtimiskvaliteedi tõstmiseks ja juhtide arendamiseks on täiesti olemas, kuid erinevatel põhjustel ei ole sellega veel jõutud tegeleda. Siin on üks aspekt järgmisteks uuringuteks – püüda täpsemalt selgeks teha, miks tänaseks ei ole Kultuuriministeerium eraldi juhtide arengule tähelepanu pööranud ning millist perspektiivi selles valdkonnas nähakse.
x
Kultuuri majanduslik mõju
x
Olukorras, kus näiteks Helsingi on oma juhtlausena kasutusele võtnud slogani “Kultuur juhib majandust!”6, on Eestis selle valdkonna sotsiaalmajanduslikku mõju uuritud väga vähe. Esimese vastava uuringu tegi Eesti Konjunktuuriinstituut aastal 2005, värskelt ilmus Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus 2021.
x
Enim tsiteeritud on 2012. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud “Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs”. Uuringu eessõnas tuuakse välja, et Eestis toimub igal aastal sadu kultuuri- ja spordisündmusi, mis lisaks kultuurielu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad olulist mõju kohalikule majandusele. Nende ürituste korraldamine tõstab toimumiskoha tuntust ja soodustab turismi, tuues otsest kasu ettevõtjatele, eeskätt teenusepakkujatele. Kultuuri- ja spordiürituste majanduslik mõju regioonile on oluliselt suurem kui esmapilgul osatakse hinnata. Mujal maailmas teostatud uuringud on näidanud, et esmasele mõjule järgneb veel hulk järelmõjusid, mis jäävad kestma peale ürituse toimumist.7 Antud uuring eraldi kultuurivaldkonna juhtimisega seotud mõjusid ei uurinud.
x
Eelnev info ja valdkonna enda passiivsus erinevate mõju uuringute tellimisel kinnistab kuvandit kultuurist kui vähe riigi majandusse panustavast valdkonnast, mis on ilmselt üheks põhjuseks, miks kultuurivaldkonna juhtimiskvaliteedile ei ole seni ka laiemalt tähelepanu pööratud. Ometi ei peaks see nii olema ja kuigi kultuuri ei saa ilmselt juhtida puhtalt äriplaaniga ning see valdkond jääb jätkuvalt oluliselt arvestama riigipoolse panusega, on ka siin juhtimiskvaliteedil kahtlemata suur mõju. Mõneti veel enamgi, sest riigi rahakoti kasutamine peaks olema eriliselt läbipaistev ja efektiivne.
x
Millist tuge vajab kultuurijuht?
x
Kuidas siis kultuurijuhte aidata? Eespool selgus, et arenguks vajab iga juht oma tehtud tööle tagasisidet. Seepärast pakun esimese kõige lihtsama ja finantstuge mitte vajava lahendusena välja juhtide arenguvestlused, näiteks kantsleri ja nõukogu esimehega.
x
Arenguvestlusest selguvad juhi tugevad ja nõrgad küljed, seda nii tema enda hinnangul kui vestlejate hinnangul. Saun Killian8 pakub juhi arengut toetavana välja viiest tegurist koosneva mudeli, mis aitaks juhtidel saada targemaks, n-ö juhtide arenguplaani või teisiti nimetades ka koolitusplaani. Kultuuriministeeriumi haldusalas ei ole väga palju asutusi, seepärast soovitan kaaluda ministeeriumi üldise koolitusplaani kõrval koostada igale juhile tema enda arengut ja vajadusi silmas pidava personaalse koolitusplaani.
x
Avaliku sektori juhtimisel tuuakse eriti välja võimet teha koostööd nii horisontaalselt (valdkonnaülene), kui ka vertikaalselt (riiklikud juhtimistasandid). See teeb eriti oluliseks võrgustiku tähtsuse siin kontekstis ehk juhtidele on oluline ka võrgustiku olemasolu ja tugi. Eriti praeguses väga kiirelt muutuvas maailmas on suur abi sellest, kui juht saab vahetada sarnaseid kogemusi, sest kuigi ka Kultuuriministeeriumi allasutuste seas on erineva profiiliga organisatsioone, siis neid kõiki ühendab riigi osalus ja sellest lähtuvad erinevad korraldused ja/või tugisüsteemid (Riigi Tugiteenuste Keskus jm). Eraldi tuuakse juhi arengut toetava faktorina välja teadmiste jagamise protsess, mille raames luuakse üheskoos ka uut teadmist9. Seepärast on väga oluline juhtide võrgustiku regulaarne kooskäimine. Jah, ka tänasel päeval pakub ministeerium allasutuste juhtidele erinevaid koolitusi, kus aeg ajalt ka kohtutakse, kuid see tegevus ei ole süstemaatiline, regulaarne ning on vabatahtlik, mis tähendab, et kokku saavad ikka need, kes alati saavad ning see on reeglina vähemus.
x
Kokkuvõtteks
x
Eesti on väike riik ja meie identiteediks on keel ja kultuur. Seda ei kaitse ega arenda keegi teine peale meie endi. Seetõttu on eriti oluline, et juhtimiskvaliteedile ja sealjuures juhtide arengule pöörataks kultuurivaldkonnas üldse, aga eriti Kultuuriministeeriumi allasutustes rohkem tähelepanu, sest kultuuris on vahendeid nagunii kogu aeg krooniliselt liiga vähe ja teisalt kasutatakse neis asutustes märkimisväärselt palju avalikke vahendeid. Seepärast on eriti tähtis tagada, et need organisatsioonid saaksid toimida maksimaalselt efektiivselt ning seda kindlustab kõige paremini juhtide kvaliteet. Esimeste sammudena on siin abiks arenguvestlused, personaalne koolitusplaan ja juhtide võrgustiku regulaarne kooskäimine. Ükski neist ei nõua lisavahendeid või suuri investeeringuid, kuid hea läbimõtlemise korral on efekt kiire ja tuntav.
x
Kultuuriminister Tiit Terik kasutas kultuuri puhul sõna varustuskindlus10. Olen temaga igati nõus, et eriti praegusel turbulentsel ajal on kultuuril väga suur roll. Selle tagamiseks peavad tagajad ehk kultuurijuhid samuti võimekad ja kompetentsed olema. Meie riik ja kultuur on seda väärt.
x
1 http://ebookcentral.proquest.com/lib/tartu-ebooks/detail.action?docID=1780804
2 https://www.konverentsid.ee/parnu-finantskonverents/2017/03/14/taavi-veskimagi-professionaalse-juhtimise-puudumine-takistab-eesti-organisatsioonide-arengut
3 https://ebookcentral-proquest-com.ezproxy.utlib.ut.ee
4 https://raimoulavere.com/2021/03/30/podcast-21-valdur-laid-rumal-too-on-kadumas/
5 https://kul.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/kontaktid/valitsemisala-asutused
6 https://kultuur.postimees.ee/6496935/helsingi-uus-juhtlause-kultuur-juhib-majandust
7 https://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Kultuuri-_ja_spordisundmuste_majanduslik_moju.pdf
8 https://www.researchgate.net/publication/247613568_Designing_leadership_development_initiatives_Clarifying_the_why_who_what_how_and_when
9 https://www.emerald.com/insight/content/doi/10.1108/JMD-03-2013-0046/full/html#idm46048031361728
10 https://kultuur.err.ee/1608486644/tiit-terik-ukski-kultuuriasutus-energiakulude-tottu-oma-uksi-sulgemas-ei-ole(ERR kultuuriportaal, 2.05.2022)
x
Liidriks olemine on ülim eelis, sest kui see on olemas, teeb ta kõik teised eelised võimalikuks, samal ajal kui halb juhtimine suudab muuta isegi parimad olemasolevad eelised katastroofiks. (Brian Howieson jt)1
x
2016. aastal avaldas tolleaegse peaministri Taavi Rõivase poolt ellu kutsutud majandusarengu töögrupp oma raporti ning tõi seal välja ühe kitsaskoha ja arenguvõimalusena juhtimisoskuste parandamise.
x
Majandusarengu töörühma liige, tippjuht Taavi Veskimägi kommenteeris teemat muuhulgas Pärnu Juhtimiskonverentsi eelintervjuus2, kus ta tõi välja, et head juhtimist lahutab halvast koos kolleegidega ja nende toel saavutatav tulemus ning selleks on vaja õiget organisatsioonikultuuri ja selle osana õiget juhtimiskultuuri.
x
Olles ise enam kui kaheksa aastat juhtinud riigi osalusega sihtasutusi, märkan üha valusamalt sama teemat riigi osalusega kultuuriasutuste juhtimises. Olen täheldanud, et piisab juba vähesest panusest juhi arengusse, et ka kultuuriasutuse juhtimine ja majandamine muutuks efektiivsemaks. Kaasaegsed võtted, mida oma intervjuus mainib ka Taavi Veskimägi, nagu inimestele nende valdkonnas täieliku vabaduse ja vastutuse andmine või enesejuhtimise parandamine, annavad kiireid ja uskumatult mõjusaid tulemusi.
x
Muutused juhtimises ja juhi areng
x
Juhi areng kätkeb endas isiku võimekust arendada oma efektiivsust juhi rollides ja protsessides, samas kui juhtimise arengule lisandub organisatsiooni võimekus saada hakkama oma eesmärkide ja rollidega, kirjutab juhtimisest J. P Dugan3. Kuna olud meie ümber muutuvad pidevalt, siis muutub ka loetelu ootustest ja võimetest, mis ühel või teisel ajahetkel juhist kaasaegse juhi teevad.
x
Valdur Laid, kes on juhtinud Elioni ja Telia Soome haru osa, olnud ka üle 3 aasta maksuameti juht ning hetkel töötab investeerimisfirmas UG Investments, nimetab intervjuus4 Raimo Ülaverele juhi põhiväärtusi, mis on ilmselt ajas vastupidavad ja moodustavad juhi tööriistade baasi: juht loob selguse (mida, kellele ja kuidas me teeme) ja juht loob toimiva meeskonna. Ka Valdur Laid ütleb, et muutused juhtimises on praegu kiired. Näiteks kui juhi peamised küsimused on “mida teha” ja “kuidas teha”, siis see teine ehk “kuidas” küsimus muutub üha olulisemaks ehk see, milliste hoiakute ja väärtustega juhitakse. Lisaks on ära kadumas n-ö rumal töö, millele aitab kaasa digitaliseerimine (nt kassapidaja töö) ja samuti on üha enam hajumas piirid töö koha ja aja osas.
x
Ootuste nimekiri kaasaegsele juhile on küllalt pikk ja mõneti hirmuäratav, sest juhtide võimekus peab kiirelt muutuvas maailmas olema üha suurem ja mõttemaailm avaram. See omakorda tähendab, et ka juhid vajavad oma arengus toetust, et kõigele sellele vastata.
x
Juhtimiskvaliteet riiklikes dokumentides
x
Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub 31. mai 2021 seisuga üks valitsusasutus ja kümme hallatavat asutust, lisaks neli avalik-õiguslikku juriidilist asutust ja 35 riigi asutatud sihtasutust.5
x
Kultuurministeeriumi arengukavas on juhtimist puudutatud küll vähe, kuid siiski leiab ka sealt mõtteid, mis viitavad, et tegelikult on juhtimiskvaliteet ka sellest perspektiivist oluline. Näiteks kirjutatakse arengukavas, et Kultuuriministeeriumi personaliplaneerimise ja -juhtimise valdkonna oluline eesmärk on tagada ministeeriumis ning haldusala asutustes pühendunud ja motiveeritud valdkonna spetsialistidest koosnev töötajaskond, personali arendus- ja koolitustegevuste eesmärk on luua jätkuvalt võimalusi ning pakkuda tuge nii ministeeriumi ja haldusala asutuste personali kui ka tunnustatud loomeliitude tööalase võimekuse tõstmiseks teadmiste ja oskuste pideva täiendamise kaudu ning et koolitustegevuste plaanimisel tehakse koostööd haldusala asutustega, et kaardistada erinevate valdkondade ja sihtrühmade arendamist vajavad kompetentsid. Dokumendis mainitakse veel, et rõhku pannakse nii õigus- ja juhtimiskompetentside arendamisele, mis on olulised ühtsete teadmiste ja väärtuste kujunemiseks, kui ka spetsiifiliste valdkondade arendamisele. Ühise koolitustegevuse kaudu on soodustatud asutuste vahelist koostööd ja koostöövõrgustike tekkimist.
x
Sellest lähtuvalt võib eeldada, et valmisolek juhtimiskvaliteedi tõstmiseks ja juhtide arendamiseks on täiesti olemas, kuid erinevatel põhjustel ei ole sellega veel jõutud tegeleda. Siin on üks aspekt järgmisteks uuringuteks – püüda täpsemalt selgeks teha, miks tänaseks ei ole Kultuuriministeerium eraldi juhtide arengule tähelepanu pööranud ning millist perspektiivi selles valdkonnas nähakse.
x
Kultuuri majanduslik mõju
x
Olukorras, kus näiteks Helsingi on oma juhtlausena kasutusele võtnud slogani “Kultuur juhib majandust!”6, on Eestis selle valdkonna sotsiaalmajanduslikku mõju uuritud väga vähe. Esimese vastava uuringu tegi Eesti Konjunktuuriinstituut aastal 2005, värskelt ilmus Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus 2021.
x
Enim tsiteeritud on 2012. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud “Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs”. Uuringu eessõnas tuuakse välja, et Eestis toimub igal aastal sadu kultuuri- ja spordisündmusi, mis lisaks kultuurielu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad olulist mõju kohalikule majandusele. Nende ürituste korraldamine tõstab toimumiskoha tuntust ja soodustab turismi, tuues otsest kasu ettevõtjatele, eeskätt teenusepakkujatele. Kultuuri- ja spordiürituste majanduslik mõju regioonile on oluliselt suurem kui esmapilgul osatakse hinnata. Mujal maailmas teostatud uuringud on näidanud, et esmasele mõjule järgneb veel hulk järelmõjusid, mis jäävad kestma peale ürituse toimumist.7 Antud uuring eraldi kultuurivaldkonna juhtimisega seotud mõjusid ei uurinud.
x
Eelnev info ja valdkonna enda passiivsus erinevate mõju uuringute tellimisel kinnistab kuvandit kultuurist kui vähe riigi majandusse panustavast valdkonnast, mis on ilmselt üheks põhjuseks, miks kultuurivaldkonna juhtimiskvaliteedile ei ole seni ka laiemalt tähelepanu pööratud. Ometi ei peaks see nii olema ja kuigi kultuuri ei saa ilmselt juhtida puhtalt äriplaaniga ning see valdkond jääb jätkuvalt oluliselt arvestama riigipoolse panusega, on ka siin juhtimiskvaliteedil kahtlemata suur mõju. Mõneti veel enamgi, sest riigi rahakoti kasutamine peaks olema eriliselt läbipaistev ja efektiivne.
x
Millist tuge vajab kultuurijuht?
x
Kuidas siis kultuurijuhte aidata? Eespool selgus, et arenguks vajab iga juht oma tehtud tööle tagasisidet. Seepärast pakun esimese kõige lihtsama ja finantstuge mitte vajava lahendusena välja juhtide arenguvestlused, näiteks kantsleri ja nõukogu esimehega.
x
Arenguvestlusest selguvad juhi tugevad ja nõrgad küljed, seda nii tema enda hinnangul kui vestlejate hinnangul. Saun Killian8 pakub juhi arengut toetavana välja viiest tegurist koosneva mudeli, mis aitaks juhtidel saada targemaks, n-ö juhtide arenguplaani või teisiti nimetades ka koolitusplaani. Kultuuriministeeriumi haldusalas ei ole väga palju asutusi, seepärast soovitan kaaluda ministeeriumi üldise koolitusplaani kõrval koostada igale juhile tema enda arengut ja vajadusi silmas pidava personaalse koolitusplaani.
x
Avaliku sektori juhtimisel tuuakse eriti välja võimet teha koostööd nii horisontaalselt (valdkonnaülene), kui ka vertikaalselt (riiklikud juhtimistasandid). See teeb eriti oluliseks võrgustiku tähtsuse siin kontekstis ehk juhtidele on oluline ka võrgustiku olemasolu ja tugi. Eriti praeguses väga kiirelt muutuvas maailmas on suur abi sellest, kui juht saab vahetada sarnaseid kogemusi, sest kuigi ka Kultuuriministeeriumi allasutuste seas on erineva profiiliga organisatsioone, siis neid kõiki ühendab riigi osalus ja sellest lähtuvad erinevad korraldused ja/või tugisüsteemid (Riigi Tugiteenuste Keskus jm). Eraldi tuuakse juhi arengut toetava faktorina välja teadmiste jagamise protsess, mille raames luuakse üheskoos ka uut teadmist9. Seepärast on väga oluline juhtide võrgustiku regulaarne kooskäimine. Jah, ka tänasel päeval pakub ministeerium allasutuste juhtidele erinevaid koolitusi, kus aeg ajalt ka kohtutakse, kuid see tegevus ei ole süstemaatiline, regulaarne ning on vabatahtlik, mis tähendab, et kokku saavad ikka need, kes alati saavad ning see on reeglina vähemus.
x
Kokkuvõtteks
x
Eesti on väike riik ja meie identiteediks on keel ja kultuur. Seda ei kaitse ega arenda keegi teine peale meie endi. Seetõttu on eriti oluline, et juhtimiskvaliteedile ja sealjuures juhtide arengule pöörataks kultuurivaldkonnas üldse, aga eriti Kultuuriministeeriumi allasutustes rohkem tähelepanu, sest kultuuris on vahendeid nagunii kogu aeg krooniliselt liiga vähe ja teisalt kasutatakse neis asutustes märkimisväärselt palju avalikke vahendeid. Seepärast on eriti tähtis tagada, et need organisatsioonid saaksid toimida maksimaalselt efektiivselt ning seda kindlustab kõige paremini juhtide kvaliteet. Esimeste sammudena on siin abiks arenguvestlused, personaalne koolitusplaan ja juhtide võrgustiku regulaarne kooskäimine. Ükski neist ei nõua lisavahendeid või suuri investeeringuid, kuid hea läbimõtlemise korral on efekt kiire ja tuntav.
x
Kultuuriminister Tiit Terik kasutas kultuuri puhul sõna varustuskindlus10. Olen temaga igati nõus, et eriti praegusel turbulentsel ajal on kultuuril väga suur roll. Selle tagamiseks peavad tagajad ehk kultuurijuhid samuti võimekad ja kompetentsed olema. Meie riik ja kultuur on seda väärt.
x
1 http://ebookcentral.proquest.com/lib/tartu-ebooks/detail.action?docID=1780804
2 https://www.konverentsid.ee/parnu-finantskonverents/2017/03/14/taavi-veskimagi-professionaalse-juhtimise-puudumine-takistab-eesti-organisatsioonide-arengut
3 https://ebookcentral-proquest-com.ezproxy.utlib.ut.ee
4 https://raimoulavere.com/2021/03/30/podcast-21-valdur-laid-rumal-too-on-kadumas/
5 https://kul.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/kontaktid/valitsemisala-asutused
6 https://kultuur.postimees.ee/6496935/helsingi-uus-juhtlause-kultuur-juhib-majandust
7 https://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Kultuuri-_ja_spordisundmuste_majanduslik_moju.pdf
8 https://www.researchgate.net/publication/247613568_Designing_leadership_development_initiatives_Clarifying_the_why_who_what_how_and_when
9 https://www.emerald.com/insight/content/doi/10.1108/JMD-03-2013-0046/full/html#idm46048031361728
10 https://kultuur.err.ee/1608486644/tiit-terik-ukski-kultuuriasutus-energiakulude-tottu-oma-uksi-sulgemas-ei-ole(ERR kultuuriportaal, 2.05.2022)
02.05.2022