Eesti teatrite uksi kulutati hästi: 2006 külastatavuse ülevaade, vol 1
Merit Kask, Postimees
Sõna-, muusika- ja tantsuteatrina on läbi aastate suurima külastajatearvuga teatriks olnud Vanemuine. Lõppenud aastal andis Vanemuine 483 etendust ning kokku käis teatris 182 412 inimest, mis on u 2500 rohkem kui üle-eelmisel aastal.
Tulemus paneb vanemuislased rõõmustama. «See on väga hea tulemus,» märgib teatri pressiesindaja Tambet Kaugema. «Eriti kui võtta arvesse, et Vanemuine asub Tartus, kus võrreldes pealinnaga on siiski viis korda vähem elanikke.»
Kõige rohkem vaatajaid kogusid muusikal «Chess» (u 14 000 külastust), lastelavastus «Lumekuninganna» (u 13 000 külastust) ja augustikuus Tartu lauluväljakul toimunud Eesti teatri suur sünnipäevakontsert (u 10 000 vaataja).
«Tulemuses midagi üllatavat polnud,» leiab Kaugema. «Ka varasematel aastatel on muusikalid ja jõuluaegsed lastelavastused kõige rohkem publikut saali toonud. «Lumekuninganna» puhul oli lisatõmbenumbriks vast Olav Ehala muusika, aga üldiselt toimis lastevanemate harjumus tuua oma järeltulijad sel aastaajal kas või korra teatrisse.»
Kujutluse Vanemuisest kui muusikaliteatrist kummutab Kaugema statistikaga. Kui 2005. esietendusid «West Side Story» ja «Cats», siis läinud aastail vaid «Chess». Praegu on Vanemuise repertuaaris kuus ooperit ja üks muusikal.
483 etendusest-kontserdist üle saja andis Vanemuine väljaspool statsionaari ning need kogusid üle 50 000 vaataja. Põhiosa sellest moodustavad väljaspool Tartut antud külalisetendused, ent ka Püssirohukeldris mängitav «Adolf» ja Tartu Saksa Kultuuri Instituudis mängitav «Elling».
«Nii suures võõrusetenduste hulgas väljendub kindlasti Vanemuise soov olla mitte ainult Tartu teater, vaid ka kogu Eesti teater,» leiab Kaugema. «Oluline on ka asja pragmaatiline külg: vaatajaile tuleb minna ise võimalikult lähedale, tuua teater peaaegu koju kätte, siis on ka külastajaid.»
Rahvusooper Estonias käis möödunud aastal 140 278 külastajat, aasta jooksul anti 373 etendust ja kontserti. «Ka rahvusvahelises kontekstis on selline külastatavuse tase suurepärane, ühtlasi on Estonia eeliseks isegi suurte Euroopa ooperimajade ees pidev noore publiku pealekasv,» leiab Estonia peadirektor Paul Himma.
Suurimate vaatajate koguarvuga tükkideks olid ballett «Luikede järv» (u 16 000), operett «Viini veri» (u 10 000), ooper «Tosca» (u 9000), ballett «Kameeliadaam» (u 8000). Estonia nõunik Eero Raun märgib, et kui Vanemuine töötab väga tublilt muusikalide vallas, siis Estonial pole kavatsustki hakata tegelema selliste vormidega, mida Tallinnas nagunii juba mitu teist ettevõtet pakub. Estonia jääb truuks klassikalistele vormidele.
«Muusikateatri pikk ajalugu on näidanud, et kõikjal maailmas soovib publik vaadata eelkõige sedasama vana head klassikat – nii ooperite, operettide kui ballettide hulgast. Ooperiteatri klassikaline repertuaar, Verdi ja Puccini ooperid, Tšaikovski balletid, on Eesti kontekstis pälvinud mitut sorti määratlusi,» räägib Raun.
«Mõned inimesed, keda mõjutab rohkem angloameerika päritolu kommertskultuur, on nimetanud seda elitaarseks meelelahutuseks. Nende käest, kes aga on natukenegi saanud haridust klassikalise muusika alal, võib kuulda iseloomustust, et tegu on massikultuuriga. Ilu on vaataja silmades, ja peabki olema.»
Üle 56 aasta oli teatrisaali mängukavas ka sõnalavastus – Katri Aaslav-Tepandi lavastatud A. H. Tammsaare «Juudit», saalide täitumus selle tüki puhul oli 90%. Klassikaliste ooperite kõrval jõudis 2006. aastal lavale ka neli algupärast ooperit: Eduard Tubina «Barbara von Tisenhusen», Rene Eespere «Gurmaanid – 2», Eino Tambergi «Cyrano de Bergerac» ja Tõnis Kaumanni lasteooper «Mina – Napoleon!».
«Nende üle on kõigil asjaosalistel kindlasti hea meel ka siis, kui mängukordi jääb vähemaks kui klassikaliste ooperite puhul,» märgib Raun.
Oma külastajatearvuga pole sugugi rahul aga Ugala, kelle jaoks 53 346 vaatajat 226 etendusel oli üle 5500 vähem kui 2005. aastal. «Suuresti maksis meile kätte see, et tervelt 12 etendust jäi eelmise talve külmapühade ja näitlejate haigestumiste tõttu ära,» märgib Ugala turundusjuht Piret Aus.
Rõõmu teeb Ugala inimestele aga see, et külastatavamate etenduste hulgas polnud sugugi mitte ainult nn kergem repertuaar, vaid ka klassika, näiteks Kross ja Tšehhov. Suurt huvi äratas alles detsembris esietendunud «Marylin», mis juba oma nelja etendusega kogus üle 2400 vaataja. Suurima vaatajatearvuga tükid aasta jooksul olid suvelavastus «Kolm klaasikest kirsiviina» (u 6400), «Koturnijad» (u 4700), «Väike Tjorven Soolavareselt» (u 4300) ja «Keisri hull» (u 3900).
Rakvere teater andis aasta jooksul 321 etendust ning lõplikuks külastajatearvuks kujunes 67 683. «See on meie optimaalne külastatavus ja kurta selle üle oleks küll patt,» leiab Rakvere teatri pressiesindaja Ott Kraulin. «On küll olnud rekordeid, kus vaatajaid üle 80 000, aga rekordaastal – 2003 – oli nii suur suvelavastuse «Kalevipoeg» kui «Täismängu» esimene aasta.»
Suurimaks publikumagnetiks kujunes Endla teatriga koostöös valminud Jaanus Rohumaa lavastatud «Vargamäe kuningriik». Ligi 13 100 vaatajat kogunud tükk oli Karulini sõnul õnnestumine nii kunstilises kui hea kogemus koostöö mõttes. Võimalus näha, kuidas kooostööd ei tee mitte üksnes loominguline meeskond, vaid kogu administratiivne pool. Külastajatearvu poolest teisele kohale platseerus u 10 600 vaatajaga «Pipi Pikksukk», «Siiralt valetades» (u 7300), alles oktoobris esietendunud «Kuidas elad? … Ann?!» (u 6800) ja «Täismäng» (u 6700).
Üheks aasta õnnestumiseks peab Karulin «Kuidas elad?…Ann!», millele ta ennustab kestvalt suurt publikuhuvi. «Üle pika aja on Eesti laval noortetükk, mis ka noortele meeldib, neile ka midagi ehk õpetab ning nad teatri juurde (tagasi) toob.»
Samas suurusjärgus Rakvere teatriga on ka Endla külastajate arv – 65 131 ja etenduste arv 266. «Külastajate arv kasvab aasta-aastalt,» märgib Endla pressiesindaja Ülle Jantson. «2006. aasta puhul loodame, et inimesi tõi teatrisse ka Endla teatri katsetus lavastada teatriaasta puhul ainult eesti dramaturgiat. Ja see õnnestus. Tükke tuli välja igas žanris, igale maitsele, igale eale.»
Kõige enam kogus külastajaid Enn Keerdi lavastatud «Linda tahab lahutada» (u 15 000), siis juba eelnimetaatud «Vargamäe kuningriik», mille külastajate koguarv on kahe teatri vahel vastavalt teatrite panusele ära jagatud, edasi tuli Priit Pedajase lavastatud «Rehepapp» (u 7 000), Andres Noormetsa lavastatud «Sabaga täht» (u 4650) ja Noormetsa teinegi lavastus «Kauka jumal» (u 4200).
Teatrite külastatavus 2006. aastal
Vanemuine: 182 412 külastust, 483 etendust, külastatuim tükk «Chess» (u 14 000)
Rahvusooper Estonia: 140 278 külastust, 373 etendust, külastatuim tükk «Luikede järv» (u 16 000)
Rakvere teater: 67 683 külastust, 321 etendust, külastatuim tükk kas «Vargamäe kuningriik» (u 13 100) või «Pipi Pikksukk» (10600)
Endla: 65 131 külastust, 266 etendust, külastatuim tükk «Linda tahab lahutada» (u 15 000)
Ugala: 53 346 külastust, 226 etendust, külastatuim tükk «Kolm klaasikest kirsiviina» (u 6400)