Eesti ehitajast Saksamaa näitlejaks
Jaan Olmaru, Tartu Ekspress
Homme jõuab Sadamateatris Tartu publiku ette Vanemuise uuslavastus „Kuningas Richard Kolmas“, kus külalisnäitlejana teeb kaasa Saksamaal Augsburgi linnateatris töötav eestlane Toomas Täht.
Omapärase elukäiguga Toomas Täht (32) on pärit Tallinnast, kuid viimased kümme aastat on ta elanud hoopis Saksamaal. „Ega mul keskkoolis mingit väga suurt teatrihuvi polnud. Jah, mulle meeldis esineda, aga näiteks lavakasse pole ma Eestis kunagi proovinud,“ räägib Täht, kes läks pärast keskkooli õppima hoopis ehitust. Saatuse tahtel viisid õpingud teda peagi aga Saksamaale ning just seal hakkas tasapisi kulgema tema tee näitlejani.
„See ehituse värk mulle ikka ei istunud ja ma otsustasin hakata õppima politoloogiat. Aga ka see polnud ilmselt minu ala ning mingil hetkel tuli teha otsus, et mis edasi saab,“ räägib oma elukutseotsingutest nüüdseks juba kolm aastat Saksamaal näitlejana leiba teeninud Täht ning tõdeb, et saatusliku otsuse tegi ta pärast seda, kui oli näinud koolisöökla seinal ühte väikest kuulutust, kus kutsuti kõiki huvilisi teatrit tegema.
„Ma ei osanud isegi korralikult saksa keelt ja rääkisin tugeva aktsendiga, aga kui ma sinna helistasin ja küsisin, et kas ma ikka võin tulla, siis ei tehtud sellest üldse probleemi,“ lausub Täht ning meenutab oma esimest rolli, mida meenutatakse tema tutvusringkonnas siiani. „See oli Casanovas. Mul oli püksis puupulk ja kui ma kusagile istusin, siis sai rahvas ikka kõvasti naerda. Eks ma olingi alguses rohkem naljamees,“ muigab Täht.
Tolles teatritrupis kaasa lüües otsustas ta lõplikult, et tahab saada näitlejaks ning ta astus Saltsburgi teatrikooli. „Saksamaal, Belgias ja Austrias on kokku 15 teatrikooli ning ma hakkasin neid järjest proovima. Salzburg oli mulle viies ja sinna õnnestus sisse saada,“ lausub Täht ning lisab, et tegelikult ei ole erialane haridus alati näitleja jaoks kõige tähtsam. „Kellele talenti on antud, see mängib igal juhul.“
Neli aastat hiljem sai temast magistrikraadiga näitleja ning viimased kaks hooaega on ta olnud Augsburgi linnateatri näitleja. „Seal vahetus kunstiline juht ning truppi otsiti uusi inimesi. Võib-olla nad alguses isegi kahtlesid minus, aga sellele vaatamata kõik sujus,“ räägib Täht.
Iseotsija
Vanemuisesse sattumine on aga omaette lugu ning tegelikult on siin oma roll Tähe enda initsiatiivil. „Ma helistasin eelmisel suvel ise Vanemuise draamajuhile ja küsisin, et kas neil pole midagi pakkuda. Kusjuures sellega oli veel selline naljakas lugu, et Sven Karja kuulis telefonikõnest, et ma olen kusagilt Oldenburgist. Ta oli siis pärast uurinud, et mis koht see on ja keegi oli öelnud, et see on vana Kuressaare nimi. Ja siis Karja oli mõelnud, et issand jumal nüüd tuleb mingi vana mees kusagilt Kuressaare linnateatrist. Aga kui ma olin Tartus ära käinud, siis lahenes kõik,“ muigab Täht ning lisab, et on asju, mis on Eestis ja Saksamaal suhteliselt sarnased, aga samas ka neid, mis totaalselt erinevad. „See on muidugi Eestis tõeliselt mõnus, et sa saad otsustajatele inimestele ise helistada. Välismaal on nii, et kui sa pole keegi, siis ega sa sekretärist kaugemale ei jõua. Siin aga tuled uksest sisse ja lihtsalt räägid.“
Kahe maa teatrielu võrreldes toob Täht peamise erinevusena välja selle, et etendusi ei mängita Saksamaal nii kaua. Kui siin püsivad tükid sageli repertuaaris mitu hooaega, siis seal mängitakse Tähe sõnul ühte tükki kaks–kolm kuud ja siis tuleb jälle uus peale.
Tagasi Eestisse
Kuigi Täht on oma elust elanud juba üle kolmandiku Saksamaal, peab ta ennast endiselt eestlaseks. „Ega see muidugi midagi mõnusat tegelikult ei ole, sest ei ole ma teiste silmis Saksamaal sakslane ja võib-olla Eestimaal ka eestlane. Mina pean ennast kindlasti eestlaseks ja eestlaseks ma ka jään. Aga eelkõige olen ma ikkagi inimene, sest ega see rahvus ei olegi kõige tähtsam,“ avab ta oma maailmavaadet ning tunnistab, et tegelikult pole ta kunagi tahtnud välismaale jääda. „Samas pole ma ka selle vastu töötanud ja praegu on lihtsalt nii läinud.“ Kui aga talle peaks tulema mõnest Eesti teatrist pikaajalisem koostööpakkumine, koliks ta pikemalt mõtlemata Eestisse tagasi.