Eduard Vilde tüübid tulid taas mängu
Naljakuu aprill algab paljutõotavalt. Rahvusvaheliseks naljapäevaks kuulutatud 1. aprillil tuleb suures majas vaatajate ette komöödia «Pisuhänd 2». «Me jätkame sealt, kus Eduard Vilde «Pisuhänna» eesriie sulgub,» märkis näidendi autor ja lavastaja .
Aastal 1913 valminud komöödias sulgub eesriie pärast seda, kui vana ettevõtja Vestman astub tulevase väimehe, kirjanik Piibelehe juurde ja patsutab talle itsitades õlale. «Mõistan, pojuke, mõistan: selle taga on mõni uus vigur varjul! Neile lapsukestele võid ju hambasse puhuda, mis tahad – aga ära mind püüa uskuma panna, et niisugune nutimees päriselt tindipotti poeb, liiati, kui tal taskud raha täis on!» ütleb Vestman.
Mõni minut varem on aga Piibelehega vahetanud repliike Vestmani vanem tütar Matilde. Ta küsis tulevaselt õemehelt, kas too võib aidata tema meest Ludvig Sanderit romaani kirjutamisega, kui «Pisuhänna» kuulsus kord kahvatama lööb. «Hää meelega, kui mul mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et teda auhind ähvardab!» vastab Piibeleht.
Palu näidendi «Pisuhänd 2» sündmused toimuvad umbes pool aastat peale «Pisuhänna» lõppu ühe päeva jooksul. Nii nagu Vildel, on ka Palul tegevuspaigaks valitud Vestmani maja. Lavastaja sõnul on mängitavad tüübid ja olukorrad ajatud, nõnda et kogu tegevus võib aset leida nii Vilde kui ka meie ajal.
110 aastat tagasi kirjutatud «Pisuhännas» on kuus tegelast. Kõige vähem tuntud on neist majapidajanna Liina, ka peretütarde Laura ja Matilde kohta ei ole just palju teada. seadis näidendit «Pisuhänd 2» kirjutades eesmärgiks tõmmata rohkem mängu Laura, Matilde ja Liina ning kirjutas neile stseenid.
«Loomulikult vääriks iga tegelane oma erilist lugu, sest teadagi on igaüks meist oma elu peategelane. Siiski tuli mahtuda kahe vaatuse sisse ning järgida pealiini, mis jätkab «Pisuhänna» intriigi,» selgitas lavastaja. «Uue loo all jookseb pidevalt eelmine lugu, see annab mänguvõimalusi juurde. Oleme trupiga uurinud Vilde stiili ja süüvinud omaaegse mängulaadi.»
1. aprillil esietenduvas lavastuses mängivad Ken Rüütel, Maarja Johanna Mägi, Karol Kuntsel, Kärt Tammjärv, Hannes Kaljujärv ja Külliki Saldre. on ühtlasi lavastuse muusikaline kujundaja, kunstnik on Maarja Meeru ja valguskunstnik Andres Sarv.