Eduard Tubin dirigeerib seljaga südalinna poole

Vanemuise teatri esisele nõlvale tuleb Eduard Tubina kuju, mis pronksi valatuna asub helilooja 100. sünniaastapäeval tuleva aasta juunis, selg linna poole, juhatama kujutletavat orkestrit.
«Vanemuise nõlv on kuju püstitamiseks väga keeruline koht ja ega head varianti polegi, sest kui Tubin vaataks näoga linna poole, siis oleks ta tagumikuga teatri suunas,» selgitas abilinnapea Hannes Astok mälestuskuju paiknemist.
«Kuid loodetavasti suudame ümbritseva keskkonnaga inimestes huvi äratada ja nad tulevad kuju lähemalt uurima,» lisas ta.
Helilooja Eduard Tubina mälestusmärgi konkursi võitnud töö «Credo» üks autoritest Veronika Valk kinnitas samuti, et Tubinat poleks võimalik seljaga teatri poole asetada, sest olles näoga teatrimaja poole, suhtleb Tubin endiselt muusikamaailmaga.

Uudne lähenemine

Valk rääkis, et tema ja võidutöö teine autor Aili Vahtrapuu soovivad viia mälestusmärgi tegemise teisele tasandile. Nimelt tahavad nad luua linnaruumi keskkonna, kus kuju ümbruses oleks tähtis roll ka helil ja valgusel.
Valgu sõnul pole monumentaalskulptuur ainult dekoratiivne, vaid muutub linnaruumis põnevamaks, kui ta suudab vaatajale pakkuda ka midagi enamat.
Tubina kuju juures saaksid näiteks muusikaõpetajad lastele selgitada, kus istuvad orkestris viiuldajad, kus pasunapuhujad. Selgitusjuttu saadaks aga heliinstallatsioonist kostev muusika.
«See on meile väga huvitav projekt,» sõnas Valk. «Me püüame luua uuenduslikku ruumi, mis tähendaks midagi uut nii Tartus kui ka kogu Euroopas.»
Eduard Tubina mälestusmärgi töid hinnanud žürii arvates oli parimaks tunnistatud «Credo» lahendatud väga hästi ja nüüdisaegselt ning sobis antud kohta linnaruumis. Võidupreemiaks oli 20 000 krooni.
«Üldiselt jõudsime suhteliselt kenasti üksmeelele, on palju hullemaid žüriisid olnud,» rääkis žüriisse kuulunud Hannes Astok.
Teise koha ja 15 000 krooni pälvisid Hille Palm ja Lembit Palm tööga «Hetk». Kolmanda koha ja 9000 krooni said Sirli Põllumäe ja Anne Ru-danovski töö «Kuues sümfoonia» eest. Konkursile laekus üldse 20 tööd ja neid saab vaadata Tartu veebilehel.
Tartu linnavalitsus kulutab Eduard Tubina mälestusmärgi püstitamisele 1,8 miljonit krooni. Kuju avatakse 2005. aasta 18. juunil, kui tähistatakse Tubina 100. sünniaastapäeva.

Vandaalide vastu

Kuju projekteerimisel peetakse silmas, et kurikaelad ei saaks kuju küljest osi lahti kangutada või teda mõnel muul viisil kahjustada.
Astoki sõnul on Tartule hoiatavaks näiteks Viljandisse püstitatud Johan Laidoneri kuju, mille kallal vandaalid pidevalt jõudu katsuvad.
«Avaliku skulptuuri puhul tuleb kompromisse teha,» sõnas Astok. «Skulptuur peab olema selline, et tema osi ei saa ära kangutada, ja see sõltub juba kunstniku meisterlikkusest, kuidas konstruktsiooniline pool kunstilise küljega ühendada.»