Ballett Vanemuises: “Peeter Paan lendas päriselt lava kohal”
Külli Värnik, SLÕhtuleht
James M. Barrie muinaslugu Eikunagimaal elavast poisist, kes kunagi suureks ei kasva, pole Eesti laste seas eriti tuntud. Tore, et Vanemuine võttis nõuks selle vahva Briti muinasloo ka meie lastele tutvustada.
Kui raamatus on peategelased Peeter Paan ja Wendy, siis etenduses nad nii kesksel kohal ei ole. Balletis on esiplaanil hoopis rühmatantsud – pilvehaldjad, näkineiud, metsahaldjad ja piraadid.
Efektsed rühmatantsud
“Eriti lahe oli, kui piraadid põranda seest välja ilmusid,” ütleb 8aastane Henrik. “Piraadid olidki kõige lahedamate tantsudega,” lisab 7aastane Rasmus. Poistevärk. Kui aga piraadid kõrvale jätta, märkasid poisid ka teisi tantsijaid. “Kõige paremini tantsisid Tinker Bell ja Peeter Paan,” arvavad nad. Tinker Belli osas tantsib Mai Kageyama, Peeter Paani Guy William Burden.
Raamatus on Tinker Belli armukadedust lihtne kirjeldada. Aga kuidas panna see tantsukeelde. Lavastaja Oksana Titova sai sellega suurepäraselt hakkama. Eikunagimaa tegelastest mittemidagiteadev vaataja sai tantsust kohe aru, mis tunded Tinker Belli valdavad.
Lendav Peeter Paan
Laval on väga vähe dekoratsioone, üks suur padjahunnik täidab nii lastevoodi kui pilvede ülesannet. Seda rohkem tõusevad aga esile üksikud detailid – ülisuured poolikud laimid ja efektsed mullipallid.
“Mulle meeldis, kuidas lapsed lendasid,” ütleb Henrik. Laste lendamine ühest maailmast teise on lahendatud videopildiga. Toasein, kus akende ees kardinad tuule käes liiguvad jätab väga usutava mulje. “Aga ükskord lendas Peeter Paan päriselt ka lava kohal,” täpsustab Rasmus. “Siis kui ta piraatidega võitles. See oli nii äge!”
Muusikalises kujunduses on kasutatud mitme helilooja teoseid. See teeb tausta natuke ebaühtlaseks. Etenduse alguses saadab tantsijaid ainult klaver. “Kas orkestrit polegi?” küsitakse kõrvalpingilt. Teises pildis tulevad kuuldavale ka teised pillid.
“Lõpp oli täitsa teistmoodi kui raamatus,” tõdeb Henrik. Nende klassil oli “Peeter Paan” talvevaheaja kohustuslik kirjandus ja seetõttu mäletab ta raamatut ülihästi.
Raamatus on lugu erinev
“Etenduses said seiklused ühe ööga otsa, aga raamatus käis mitmel kevadel veel Wendy Eikunagimaal suurpuhastust tegemas. Ja siis tuli Peeter tema lapse juurde ka.”
Kirjutatud teksti tantsukeelde panna ongi väga raske ja kusagilt tuleb lugu kärpida, sest muidu kestaks etendus kahe tunni asemel kümme tundi. Aga kas see kärbe just lõpust pidi tehtama, on iseküsimus.
Rasmust, kes raamatut lugenud ei olnud, ei häirinud midagi. Talle meeldis etendus ja muinasjutu õnnelik lõpp väga.