fbpx

Balletiveteranid meenutavad: süfiliitik ja Paganini, «Esmeralda» ja Ida Urbel


Vanemuise tantsijad esietendasid 80 aastat tagasi, 4. märtsil 1939 «Tantsetenduse», mille üks osa oli selles teatris esimest korda publiku ette tulnud klassikaline ballett «Karnevalisüit». Vanemuine tähistab oma balleti aastapäeva galaetendusega.

Selle kunstiala kaheksa aastakümne eredaimad elamused tulid jutuks kunagiste tantsijate ja baleriinide kohvilauas.

Ballettmeister Ida Urbeli käe all lavale tulnud «Karnevalisüiti» Pjotr Tšaikovski muusikale dirigeeris Eduard Tubin. Kaasa tegi kogu trupp, millesse kuulus tosin tantsijat. Teatrikohvikus Shakespeare, kus balletiveteranid kohtuvad kolmapäeviti juba 26 aastat, olid seekord teiste hulgas juttu puhumas Ernst Raiste, Regina Tõško-Süvalep ja Elena Poznjak-Kõlar, kes olid Vanemuise esimese balletilavastuse valmimisel juba olemas.

Mädapaise põsel

Praegused väärikad daamid olid sel ajal veel väga tillukesed, praegune elvalasest sirge seljaga reibas vanahärra, 93-aastane Ernst Raiste aga tundis tookord varateismelisena juba tüdrukute vastu huvi. Kui ta jäi kooli tantsuringi ühel esinemisel Vanemuises Ida Urbelile silma, sai ta kutse minna teatrisse balletti õppima, et hiljem tantsijana etendustes osaleda.

Esimene balletilavastus, milles Raiste tegi kaasa, oli Urbeli lavastatud «Esmeralda», mis esietendus märtsis 1941. «Ma olin balletitunnis ainult kaks korda käinud,» meenutas ta. «Soolonumbreid mul küll ei olnud, aga paar korda pidin lava eest läbi minema.»

«Esmeralda» tegevus käib Pariisis. «Seal liikusid ju igasugused haigused ringi,» lisas Raiste. «Paul Kangro oli jumestaja ja tegi minust, noorest poisist, viimases staadiumis süüfilist põdeva 80-aastase mehe. Ühele põsele tegi ta suure mädapaise, nii et kui ma lava eest läbi jooksin, käisid saalist läbi ahhetused. Ehmatasin ise ka ära, kui Kangro toolilt püsti tõusin ja peeglisse vaatasin: püha jumal, missugune võib olla üks süfiliitik!»

Elena Poznjak-Kõlar tõstis kohvilauajutus esile Vanemuise balleti ema. «Ida Urbel on olnud alati balleti suurkuju, aga omal ajal ei tunnustatud teda piisavalt. Ta oli erakordne inimene, väga andekas ja musikaalne, hea fantaasiaga. Tal olid alati vaimukalt ja loogiliselt lavastatud nii tantsud kui ka balletid,» ütles ta.

Eriti kõrgelennuliseks muutus Vanemuise ballett Poznjak-Kõlari sõnul siis, kui tööle asus Ülo Vilimaa.

«Urbeli lavastuses «Paganini» tantsis ta Paganinit ja see oli erakordselt õnnestunud koostöö,» meenutas Poznjak-Kõlar. «Siis hakkas ka Vilimaa lavastama ja ma arvan, et see oli ühtlasi väga suur tõus Vanemuise balletis ja lisas värskust kogu Eesti balletti. Nüüd on mul väga hea meel, et Urbelit tõstetakse taas pjedestaalile – tema puhul tuleb varsti ekstra lavastus –, ja ta tõesti väärib seda.»

Galaetendus

Vanemuise balleti 80. aastapäeva tähistav galaetendus toimub 3. märtsil kell 19 teatri suures majas. Piletid on välja müüdud. Kavas on tähenduslikke ja ajaloolisi numbreid (ka Ida Urbeli ja Ülo Vilimaa lavastustest) ning publiku lemmikuks kujunenud etteasteid uuemast ajast. Külalisesinejatena tuleb lavale ka endisi vanemuislasi.

Balletigala kunstiline juht, Vanemuise balletijuht Mare Tommingas on praeguse balletitrupi juhtimisel pidanud silmas aktiivset tegutsemist huvitava repertuaaripildi koostamisel, avatust ja uudsuseiha.

«Trupp on rahvusvahelisem kui iial varem ja tantsib klassikalist, ent selle kõrval ka meie kaasaegset ja otsingulisemat balletirepertuaari, samuti teevad trupi liikmed kaasa teatri ooperi-, opereti- ja muusikalilavastustes,» ütles Tommingas.

Vanemuise balleti 80. aastapäeva galaetendus on kavas anda ka 25. märtsil rahvusooperis Estonia ja 18. aprillil Ugala teatris.

(Tartu Postimees, 28.02.2019)