Balletitrupp esitab Sadamateatris kaks ettekujutust kooselust

Peale heade ja mitmekülgsete tantsijate on Vanemuise teatris ka arvestatavaid noori koreograafe, kelle uuemat loomingut saab taas näha 8. jaanuari õhtul Sadamateatris.
Tartu on end arvestatavaks tantsulinnaks muutmas ja seda mitte ainult edukalt korraldatud IDA tantsufestivali tõttu – ka Vanemuise balletitrupp on andnud selleks suure osa.
Mõlema IDA festivalil esietendunud lavastuse teemaks on inimsuhted. Neid vaatleb nii Janek Savolaineni «This is a small step for a man…» kui ka Ruslan Stepanovi «L’Amour».

Erinevad lavastused

Savolainen uurib oma lavastuses ühe perekonna siseseid võimu- ja rollijaotusi, kasutades selleks peaaegu kõiki teatrikunsti arsenalis olevaid meediume: sõna, pilti, heli ja liikumist.
Kollaaži komponentideks on Mati Undi tekstid kogumikust «Räägivad ja vaikivad», erineva tausta ja stiiliga muusikakatked ning tegevuslikult fragmentaarne liikumine. Nii peaks selguma, mis seob ja mis katkestab Ema, Isa ja Tütre omavahelisi suhteid.
Stepanovi «L’Amouri» puhul võib paralleele tuua Matteo Molesi lavastatud ja IDA festivalil etendatud lavastusega «Scusi, permette?». Nii Molesi kui ka Stepanovi lavastus räägib vaatajaile mehe ja naise suhetest, kuid seda erinevatel tasanditel.
Lavastus «Scusi, permette?» vaatleb paarisuhteid makrotasandil. Moles tõi vaatajate ette inimsuhtlemise grammatika ja baasi, millega komponeerides sai läbi mängida võimalikud invariandid ja arengud mehe ja naise suhetes.
Stepanovi «L’Amour» seevastu käsitleb inimsuhteid mikrotasandil, näidates mehe ja naise suhetest üksikasju ja intiimseid seiku. Vaheldumisi tulevad vaatlusele kahe erinevas eas armastajapaari eluhetked.

Kaks armastajapaari

Lilian Sarapuu ja lavastaja enda tantsitud noorukite lugu algab laulatusega, kus loorina laotatakse laiali kogu lava kattev lina.
Sellesama linaga on seotud ka mitmed etendatud argipäevased stseenid. Need on tantsu abil lahti harutatud, analüüsitud ja vaatamiseks antud pisimate detailide ja tundevärelusteni.
Argielu rõõmu- ja nukrushetki esitab ka Jelena Karpova ja Aivar Kallaste mängitud vanapaar. Noorukitele omane emotsionaalne teineteiseotsimine on vanapaari puhul asendunud siira rõõmuga kooseksisteerimisest ja elamise võimalikkusest.
Kogu «L’Amouri» tegevus jõuab ringiga tagasi tegevuslikku alguspunkti, kuid siis on noorukite tegelaskujud vastu astumas vananemisele. Ühtlasi on teisenenud nende tunnetus.
Emotsionaalset väärtust lisab lavastuses kasutatud Yann Tierseni muusika filmist «Amelie».
Just muusika on see, mis muudab kohati koomilised ja grotesksed liikumismustrid õrnaks ja südamlikuks.
Eeloleval neljapäeval Sadamateatrisse tantsuetendusi vaatama mineja võib osa saada uudsetest ja kummastavatest vaadetest perekonnale ja näha tantsupõrandal õnnelikke elukaaslasi.
Vanemuise tantsijate edasi antud tunded ja siirus võivad vaatajat puudutada sügavalt.