Auhind võttis baleriinil põlved nõrgaks
Nädal tagasi kuulutati Viljandis Ugala teatris välja tänavused teatriliidu auhinna saajad. Mõistagi olid ka tartlaste Vanemuise kollektiivil omad ootused mitme lavastuse ja osatäitmisega. Üllatuslikult saadi aga hoopis balletipreemia, mille võitis Saksamaalt pärit Maria Engel (26) osatäitmiste eest lavastustes «Klaver», «Don Juan» ja «Lumekuninganna».
Engel oli tunnustuse üle üliõnnelik veel viis päeva hiljemgi ning hoidis hellalt auhinda, kopsakat klaasmuna, käes.
Tema sõnul teadsid nii mõnedki saalis juba varem, et neil on lootust see endale saada. Tema aga mitte. «Kui minu nimi teatavaks tehti, võttis see põlved värisema. Suured emotsioonid on sellest siiani,» tunnistas ta.
Balletiga kolme ja poole aastaselt alustanud ning terve elu tantsule pühendanud noorele sakslannale oli see ka tunnistus sellest, et ta on õigel teel. «Muidu kogu aeg töötad ja ei oska hinnata, mis tasemel sa omadega oled,» märkis ta.
Mõistagi teatas ta auhinnast kõigile oma sõpradele ja vanematele kodumaal. Samuti helistas oma esimesele balletiõpetajale ja teatas tähtsat uudist. «Kõik nad olid minu üle väga õnnelikud!» sõnas ta.
Engel tunnistas, et kohe järgmisel päeval Leedus Kaunases külalisetendusel oli hoopis teine tunne esineda, sest nüüd, mil talle on antud nii suur tunnustus, peab ta endast laval kõik andma, et balletiauhind väärikalt välja kanda.
Leedu publikule etendas Vanemuine Kaunase riiklikus muusikateatris ooperit «Jevgeni Onegin» ja balletiõhtut «Crossroads / Step into the Light».
Suur konkurents
Tantsima hakkas Engel vanemate meenutust mööda enam-vähem sest ajast, mil ta õppis kõndima. Et ta kogu aeg tantsis ja võttis sisse erinevaid poose, viis ema ta kolme ja poole aastaselt balletitundi. Alguses oli see hobi, hiljem muutus harrastus järjest tõsisemaks, kuni ballett kuulus lõpuks igasse päeva.
Engel tunnistas, et pidev enesedistsipliin ja paljust loobumine polnud lapsepõlves kerge. «Eriti siis, kui sõbrannad otsustasid ujuma minna, mina aga ütlesin, et mul on jälle aeg balletistuudiosse minna,» meenutas ta. Loobumismõtteid siiski ei tekkinud ning kuna ka ema vedas teda järjekindlalt trenni ja isagi pidas tantsu väga tähtsaks, elaski neiu balletirütmis.
16-aastasena suundus ta Inglismaale Elmhursti balletikooli Birminghamis, seal läksid treeningud väga mahukaks: iga päev seitse-kaheksa tundi. Teine keelekeskkond ja maha jäänud sõbrad tekitasid alguses stressi, kuid peagi tekkisid uued kaaslased ja elu läks edasi.
Elmhursti kooli lõpueksameid tulevad alati vaatama ka paljude maailma balletiteatrite esindajad, et avastada uusi talente ja meelitada neid enda juurde tööle. Engel tõdes, et konkurents sel alal on väga tihe: kui mõnes trupis on vaba koht, konkureerib sellele 200–300 noort tantsijat. Kindlat tööd saada on äärmiselt raske.
Teiste seas kohtas Engel lõpueksamil ka Vanemuise balletijuhti Mare Tommingat. «Ta kinnitas, et ma meeldin talle, kuid tal ei olnud siis mulle lepingut pakkuda,» rääkis baleriin.
Balletiga kolme ja poole aastaselt alustanud ning terve elu tantsule pühendanud noorele sakslannale oli auhind ka tunnistus sellest, et ta on õigel teel.
Inglismaal sai Engel lepingu neljaks kuuks ja pärast selle lõppemist uuris ta Tommingase käest uuesti, kas Tartus on avanenud mingeid võimalusi. Selgus, et paraku mitte.
Kohe seejärel kirjutas ta alla kaheksa kuu pikkusele lepingule School of Ballet Theatre’iga. Üllatuslikult helises aga järgmisel päeval (29. juulil 2010) telefon. Number algas koodiga +372. «Mõtlesin, kas ikka võtta seda kõnet vastu,» meenutas ta toonaseid kõhklusi. «Õnneks võtsin.»
Helistas Tommingas ja küsis, kas baleriin on veel lepingust huvitatud. «Loomulikult ütlesin jaa! Helistasin kohe vanematele ning tühistasin eelmisel päeval sõlmitud lepingu Inglismaal,» rääkis Engel.
Kus Eesti üldse asub?
Vanemuise teatri hooaja alguseni 10. augustil oli jäänud kümmekond päeva ja Engelil tuli kärmelt tegutseda. «Pakkisin kiiresti asjad ja alles siis hakkasin mõtlema: oot, kus see Eesti üldse asub, ja Tartu?» rääkis ta. Kui vajalik kaardilt järele vaadatud, pani ta kaks suurt pakki posti ning lendas kahe kohvriga Eestisse. Tartusse jõudis ta 7. augustil.
Küsimusele, kas ehk Inglismaal oleksid tulevikus avanenud hoopis avaramad karjäärivõimalused, vastas Engel, et sellele ta ei mõtle. Vanemuises pakuti talle kindlat lepingut. «See oli minu esimene kindel töökoht,» rõhutas ta.
Tartu kogemust peab Engel väga väärtuslikuks ja kinnitas, et on Vanemuises siinsete juhendajate käe all õppinud palju, samuti on siin tõeliselt tore kollektiiv. «Ma olen siin nagu oma perekonnas,» kirjeldas ta. «Kui sa oled kodust nii kaugel, on väga mõnus, kui sind on omaks võetud.»
Milline näeb välja balletitantsija tavaline päev? Engel ärkab kella 7.30 paiku. Päeval on treeningud ja arendavad harjutused. Siis räägitakse ka lavastustest. Seejärel on paus, mille Engel veedab tavaliselt jõusaalis. «Seal saan rahulikult oma mõtetes olla,» tunnistas ta.
Kella kuuest üheksani on esinemised, enne seda on soojendus, soeng ja make-up. «Pärast seda olen päris väsinud. Koju, süüa ja magama!» rääkis ta.
Ka pereliikmed ja sugulased on käinud korduvalt Tartus Engeli esinemisi vaatamas. Ükskord saabus isa väga ootamatult vahetult enne etendust. «Pidin end kohe natuke koguma, et hästi esineda. Isal olid pärast pisarad silmis – nii uhke oli ta minu üle,» meenutas ta.
Soov jääda Tartusse
Ehkki kindlat lepingut Engelil uueks hooajaks veel pole, loodab ta selle saada ja kui võimalik, jääda edasi Vanemuisesse. Siinsetest inimestest – nii trupikaaslastest kui tervest teatriperest – jääks ta puudust tundma, kui ta peaks lahkuma.
Väikesest Leederi külast Müncheni lähedalt pärit Engel peab Tartut elamiseks heaks paigaks. See pole tema arvates liiga suur ega ka liiga väike. «Kui ma lähen kodukandi pealinna Münchenisse, siis tunnen, et seal on tõeliselt palju inimesi, ja ma pole sellega enam harjunud,» kirjeldas ta. Suvepuhkuse ja jõulud veedab Engel siiski alati kodus pere seltsis.
Kas Eestisse jäämise üks põhjusi võiks olla ka laulja Kalle Sepp, kellega koos baleriin saabus teatriauhindade jagamisele Ugalasse? «Kuni praeguseni oleme suutnud seda päris hästi saladuses hoida,» lausus Engel naerdes ja lisas, et paar on nad juba kaks aastat.