Loe

Asjatundjad jagavad arvamusi sarimõrvari loo lavastusest

Tartu Postimees

Keset Sadamateatri saali kõrgub laeni metallvarbadest puur, mille kahel korrusel ja tükati ka väljaspool seda etendavad näitlejad Tiit Ojasoo lavastatud «Roberto Zuccot».
Neljapäeval esietendunud ja pühapäeval teist korda näha olnud lavastuse kunstnik on Ene-Liis Semper. Prantsuse näitekirjaniku Bernard-Marie Koltesi (1948-89) näidendi lavaletoomine on Ojasoo ja Semperi viies teatrikoostöö.
Koltes suri 41 aasta vanuselt aidsi. Sarimõrvar Roberto Zucco loo kirjapanek on tema viimane töö ja kuulub nimekate teatriteadlaste hinnangul eelmise sajandi saja parema näidendi hulka.
Sadamateatri rõdude istekohad ei ole kasutusel. Vaatajad on kahel pool puuri, nii et esimesest istmereast on metallvarbadeni vaid üks samm. Ojasoo sõnul on selline ruumilahendus vajalik publiku ja näitlejate jõulise kokkupuute loomiseks.
Tanel Lepsoo tõlgitud näidendi lavastuses osalevad Tambet Tuisk (nimiosas), Kersti Heinloo, Kristel Leesmend, Kaie Mihkelson, Katrin Pärn, Raivo Adlas, Lembit Eelmäe, Janek Joost, Riho Kütsar ja Andres Mähar.
Etendusel vaheaega ei ole. «See on näitlejatele raske tükk, sest siin ei saa vahepeal puhata,» ütles Ojasoo.
Reklaamis soovitab Vanemuine lavastust vaadata alates 16. eluaastast.

Oma esialgse arvamuse lavastuse kohta avaldasid näidendi tõlkinud Tanel Lepsoo, kunstikriitik Anders Härm, teatrikriitik Andres Keil ja Eesti Draamateatri lavastaja Hendrik Toompere jun vahetult pärast esietendust.

Tanel Lepsoo (32)
Näidendi «Roberto Zucco» tõlkija

Kuidas suhestusid kujutluspildid, mis tekkisid teil tõlkimisel, äsja nähtud esietendusega?
Ma ei ole süütu vaataja, sest olen näinud Prantsusmaal «Roberto Zucco» kaht erinevat lavastust. Üks nendest oli vene Malõi Teatri oma ja teine prantsuse keeles ühe Pariisi linnaääre mitte väga pretensioonika teatri lavastus.
Pealegi võisin tänu lahkele lavastajale jälgida võimaluste piires ja sobivatel aegadel prooviprotsessi, et vaadata, mis toimub minu tõlgitud tekstiga.
Lavastuses on ka selliseid stseene, mille kohta ma tõlkimisel täpselt nii mõtlesingi.
Tõlkimisest on kaua aega möödas – tegin seda 1993. aastal. Olen näidendit korduvalt üle lugenud ja kohendanud. Seetõttu oli nüüd plahvatuslikku hetke raske sedastada.

Kuidas kõrvutaksite kolme erinevat «Roberto Zucco» lavastust, mida olete näinud?
Tiit Ojasoo lavastus on neist vaieldamatult kõige parem seetõttu, et see avas palju rohkem võimalusi kui need kaks lavastust, mida ma varem olen näinud.
Siinne lavastus on hästi mitmekihiline, selles on palju küsitavusi – selles mõttes, et publikut jäävad mingisugused asjad painama ja neile ei ole antud vastust.
On tore täheldada, et näidendit ei ole taandatud liigsele actionile ja lähendatud vägivallatemaatikale, et see jääb õrnalt romantiliseks ja natuke groteskseks, veidi mänglevaks ja samas selliseks armsaks.
Malõi Teatri lavastus oli üleliia vägivaldne, actionfilmi laadne. Pariisi äärelinna teatri «Roberto Zucco» oli samuti hästi tehtud, kuid prantslased mängisid veidi koomilisemas ja lõbusamas võtmes, kui Tiit Ojasoo seda Sadamateatris on lavastanud.
Ma arvan, et eestlastele sobib praegune variant paremini kui liigne naljamäng. Siinsed naeruelevust tekitavad stseenid toimisid väga hästi.
Samas toimisid hästi ka tõsisemad noodid ja härdad hetked.

Andres Keil (28)
Teatrikriitik

Mida arvate «Roberto Zucco» lavastusest?
See on üks hirmus kõva asi, aga ma ei saa aru, miks seda soovitatakse vaadata üle 16-aastastel.
Ma arvan, et seda peaksid vaatama just alla 16-aastased, klausliga «Pange, poisid, tähele» või «Vaadake, kus te kasvate» või «Vaadake, mille peale te närvis olete, äkki peaksite olema närvis selle peale, mida te haibite».
Ma arvan, et arukal alla 16-aastasel on «Roberto Zuccot» kasulik vaadata.

Miks naersite tõva tantsu stseeni ajal homeeriliselt?
Jah, naersin homeeriliselt. See on see naer, mis tuleb sellest, kui sa tunned ära, et asi on õige, et ah sa raisk, ai, kurat, nii ongi!

Hendrik Toompere jun (37)
Eesti Draamateatri lavastaja

Mida arvate kolleegide uuest lavastusest?
Näidendit lugedes ei saanud ma eriti aru, mis on selle teksti jõud, mis teeb selle maailmas väga mängitavaks. Samas ei saanud ma ka hästi aru, millest lugu räägib. Ja kui ma nüüd vaatasin, ega ma suurt sotti saanud.
Küll aga on näiliselt põhjuseta sooritatud teod väga ilusti lavastatud ja mängima pandud. Kartsin küll näidendist tekkivat kägistavat ängi, aga siin seda nii palju ei olnud.
Minu meelest on see kõik üsna kompaktne nii lavastuse kui ka kogu stsenograafia poole pealt. Küll aga jäi mind painama üks mõte.
Mulle on olulisimaid asju tekstis see, et Zucco ei lähe mitte otse läbi seinte, sest seinte taga on teised seinad, vaid ta läheb üles, hüppab üle müüride.
Kui mina oleksin lavastanud, oleks mind huvitanud kogu lavastuses kõige rohkem see aspekt, et inimene ei lähe läbi takistuste, ei üritagi võidelda nii-öelda tühja-tähjaga, vaid lihtsalt hüppab takistustest üle, muutes need nagu nähtamatuks.
Et mul endal oli see kujutlus piisavalt tugev, otsisin ma etendust vaadates kogu aeg, kas see on ka siin olemas. Oli küll, kahjuks pisut liiga peidetud kujul.
Iseenesest on «Roberto Zucco» lavastus väga tubli ja kompaktne. Et Tiit on ka minu õpilane, siis olen tema saavutuse üle väga õnnelik.

Kas teil tekkis mingi kujunduslik kaemus näidendi lugemisel?
Ei, absoluutselt mitte. See kujundus, mis on siin, oli mulle positiivne üllatus. Tiidu ja Ene-Liisi koostöö on head vilja kandnud.

Anders Härm (25)
Kunstikriitik

Mida arvate «Roberto Zucco» kujundusest?
Kujundus on ehitatud üles ühele võimsale kesksele kujundile, mis toimib väga hästi ja samas paneb näitlejad tugevalt proovile.
Eriti meeldis mulle lavastuse lõpu lahendus. Tiit Ojasoo varasematest lavastustest olen juba täheldanud, et tal on suurepärane finaalide kujundamise ja nende väljamängimise anne.
Kogu kujundus on kooskõlas lavastuse spetsiifika ja meeleoludega. Loomulikult on siin suur osa Ene-Liis Semperil, kes on vaieldamatult üks Eesti parimaid teatrikunstnikke.

Vaatasite etendust esimesest reast, samm eemal kahekorruselisest metallpuurist. Kas kael ei hakanud teisele korrusele vaatamisest valutama?
Kaelaga on kõik korras. Minu meelest ei tekita see probleemi, et tegevus toimub kahel tasandil.

08.10.2002