Loe

Arvustus lavastusele “Neljas õde” | Vanemuise viguritega vaade vene mentaliteedi pudelipõhja

Kerli Jõgi, Tartu Postimees

Tragikomöödia «Neljas õde» on Poola kirjaniku Janusz Głowacki näidend, mis kujutab kolme õe elu Moskvas. Elust suurlinnas unistasid ka Anton Tšehhovi «Kolme õe» peategelased, kuid Moskva, mis neid uinutas, on Głowacki näidendis hoopis realistlikum ehk absurdsem.

Just seda viimast saab nüüd Vanemuises näha Ukraina lavastaja Stanislav Moissejev ja kunstnik Volodimir Karaševski värskes ja kelmikas lavastuses.

Litrid ja hapukurk

Rooste on lavakujunduse põhitoon, mis iseloomustab suuremaid esemeid, nii elektripliiti, külmkappi ja raudvoodit kui ka plekist riidekappide uksi, mis on ruumile justkui tapeediks. Nagu maitseaineks on kunstnik ruumi puistanud pilkupüüdvaid elemente.

Hõbedased kingad ja hapukurgid, kuldkett ja suitsuvorst on vaid üksikud näited sellest lõpuni stiilipuhtast keskkonnast, kus ketti kantakse ikka särgi peal, kus edevad kingad passivad kõige paremini jalga ikka vanade villaste sokkidega, ning kui midagi süüakse, siis ikka selleks, et viin lahedamalt alla läheks. Juba keskkond ise kuni väikseimate detailideni võiks Eesti publikule lähiminevikku meenutada, nagu ka püüd sellesse keskkonda kasvõi ainult kleidilitritega näilist rikkust tuua.

/—/

Loe arvustus lõpuni 12.12.2023 Tartu Postimehest.

12.12.2023