Loe

Arvustus lavastusele “Lõpp”: Lõppu ja edasi

Kaur Riismaa, Sirp

„Lõpp“ on lugu surmast ja surma lugudest: mida me kardame, millised on meie eelarvamused, hirmud ja stereotüübid surmaga seoses. Muu hulgas polemiseerib lavastus kümne aasta eest Taavi Rõiva öelduga, et meil pole enam tarvis suurt narratiivi, vaid lootust paremale homsele. Narratiivi aga, olgu suurt, väikest või keskmist, on vaja just siis, kui tead, et sinul või su lähedasel homset enam ei ole.

Lugu. Renaata (Külliki Saldre) rahulikus elus tuleb lõpp kätte. Ta matab oma mehe, poegade Taanieli (Karol Kuntsel) ja Rubeni (Reimo Sagor) isa, Jane (Lena Barbara Luhse) ja Kristiani (Kaarel Pogga) vanaisa. Järgmisel päeval tuleb ülemus mesimagusalt teatama, et Renaata on 40 aastat tubli raamatupidaja olnud, aga nüüd peaks „noored möllama laskma“. Renaata saadetakse pensionile. Kõige tipuks avastatakse Renaatal vähk – ravida seda pole enam mõtet, loodus tahab oma saada. „Lõpp“ on ses osas lihtsalt kulgev ning jälgitava faabulaga lugu: surmaga puutume kõik ühel või teisel kombel kokku ja siin on (ka koomilisi) äratundmishetki.

Lavastuse kaks vaatust kulgevad erisuguses tonaalsuses. Esimene vaatus on koomilisem, kohati jabur ja naljakas. Soliidses eas härra minu kõrval puksub aina naerda. Ükshaaval võetakse lahti eriilmelised situatsioonid, mis surmaga, pensioniea, pensionäride klubi või peielauaga ette võivad tulla. Nende vahel kuuleme hingehoidjate ja kirikuõpetajate monolooge. Teises vaatuses jälgitakse Renaata kuhtumist ning laste ja lastelaste reaktsiooni. See on tõsisem pool ja ka kergemini jälgitav.

Kummaski vaatuses on mõned liinid, mille puhul pole kindel, kas need algavad või lõpevad. Kaarel Pogga vikatimees jääb kuidagi laokile, tal nagu ei ole õiget rolli. Tore detail on kell, mis näitab inimesele, palju tal veel elada on, aga nii vikatimees kui ka kell otseselt tegevust ja teemat edasi ei vii. Lena Barbara Luhsel on teises vaatuses munasarjavähki sureva noore naise monoloog: naine ei ole üle 200 päeva oma lapsi näinud, kuna tema advokaadiniru ei suuda hooldusõiguse küsimust ära lahendada. Renaata annab talle hea advokaadi numbri, kuid siis see teema jääb kõrvale. Kas keegi Renaata poegadest on jurist?

Loe arvustust edasi ajalehe Sirp 16.02.2024 numbrist.

16.02.2024