Trupp on üleni musta riietatud ja mustvalge minimalistlik lavakujundus on tõsine. Kui aga Kaarel Pogga traditsioonidest rääkides puusa nõksutab, avaldub lavastuse maitsekalt mängulik toon.

Mustas ja valges

Lavastuse keskmes on Renaata Külliki Saldre kehastuses. Äsja lesestunud naisel on mitmeid kokkupuuteid surmaga ja see annab võimalusi käsitleda erinevaid teemasid. Süžee vahele on pikitud arutlusi surmast, mis lisavad loole varjundeid. Kahjuks aga kipub emotsionaalne pinge stseenist monoloogi liikudes kaduma.

Teises vaatuses ilmub Saldre lavale valges kleidis ning kuigi ta tegelaskuju on esimese vaatusega võrreldes veidi pehmenenud, on temas ikka alles kindlus. Ka siis, kui ta vaikides publiku poole seljaga istub – eriti just siis! –, on ta kohalolu esitatud tugeva sümbolina.