Armastus ja hingepiin, kaunis muusika ennekõike.

Äripäev, Mari Hiiemäe

Vanemuise teatris homme esietenduv Jules Massenet ooper “Werther” baseerub Goethe teosel “Noore Werheri kannatused”, kuid on teinud mõningase nihke ilu ja romantika suunas. Massenet on tõlkinud romaani sisu muusikakeelde ning lisaks peategelastele ka kõrvalosatäitjad kaunis romantilises võtmes hoolsalt välja joonistanud. Tulemus on liigutav ja kaunis.

Unelmate rollid

Massenet 1892. aastal esiettekandeni jõudnud “Wertherit” on publikumenu saatnud algusest peale. Esmaettekandest alates on teost mängitud kogu maailmas ning homme etendub see lõpuks esimest korda ka Eestis. Ooperi muusikajuhi ning dirigendi Paul Mägi sõnul on tegemist ülimalt kauni muusikalise materjaliga, mis nõuab palju nii lauljatelt kui orkestrimuusikutelt ning paneb seetõttu esitajad pingutama. Eriliselt olulised on kahe peategelase, Wertheri ning Charlotte´i rollid, mis on kirjutatud tenorile ning mezzosopranile. “Charlotte´iosatäitjad ise ütlevad, et see on nende hääleliigi unistuste roll. Mul on väga hea meel, et ühe osatäitjana Tartus esitab seda Rootsil auljanna Katarina Giotas,” rääkis Mägi. Charlotte teiseks osatäitjaks on tartlanna Karmen Puis. Wertheri osas astub üles Itaalia tenor Ivan Magri. Charlotte´i ja Wertheri osatäitmiste peale on ehitatud terve ooperiülesehitus – need kaks on pidevalt hõivatud nii vokaalselt kui lavastuslikult olulise tegevusega.
Visuaal sisuga tasakaalus

Liina Keevalliku kujundatud laval avaneb romantiline pilt ruumist, mis avali hinge ning valu tundva südamega Werheri käekäiku hästi toetab. Kujundus ei kopeeri maha täpselt seda aega, millesse see lugu paigutub, kuid ei ole läbi teinud ka silmatorkavat kaasajastamist. “Arvan, et “Wertheri” lavakujundus on väga ilusas seoses muusikaga.Kahjuks tänapäeval näeb tihti, et püüd lavapilti kaasajastada on muusikaga suures vastuolus. Mina pooldan seda, et sellist sajandeid üle elanud muusikat peaksid interpreteerijad austama ja lähenema tausta loomisel muusikast lähtudes. Wertheri puhul on visuaalne sisuga ilusasti kooskõlas, mina olen väga rahul,” rääkis Mägi. Mägi sõnul on ooper ühendatud kunst, kus visuaalne, kõlaline ja literatuurne pool on omavahel väga tihedalt seotud. Seetõttu on nii sisu kui muusika üksteisest sõltuv ning visuaalne külg peab kogu seda tervikut toetama.
Emotsionaalselt liigutav

Nii Paul Mägi kui ka Karmen Puisi hinnangul teeb just “Wertheri”keerukus selle kauniks. “”Wertheri” läbikomponeeritus on väga tundeline, tekst on muusikas väga täpselt edasi antud ning kõik need leitmotiivide kasutamised nagu Massenet oma “Wertheris” kasutab, kus teatud muusikalised kujundid liidetud kujul ning uutes arengutes üha tagasi tulevad – see teeb “Werherist” sellise teose, mis väga heas ettekandes igavuse tundmisele küll hetkekski ruumi ei tohiks anda,” arvas Mägi. Puisi sõnul peaks “Wertherist” saama lavastus, mis publikule meeldib. “See on ilus, kirglik armastuslugu. Üliromantiline ja sügavalt tundeline. Ilusad tunded peaksid inimestele alati korda minema. Ma tahaks loota, et inimestel on pärast vaatamist pisarad silmis, see näitab, et meie laval oleme oma töö hästi teinud,” rääkis Puis.