Loe

Algajate miksid

Raimu Hanson, Tartu Postimees

Raimu Hanson, Tartu Postimees

Küllap on algajal kontserdikülastajal või esimesi kordi ooperi- või balletietendust vaatajal sugenenud küsimusi, millele ta ei ole aga kuskilt vastust saanud. Nüüd vastab neile Lauri Sirp.

Miks ei võiks orkester mängida ilma dirigendita?

Muidugi võiks, aga tulemuseni jõudmine võtab lihtsalt tohutult palju rohkem aega. Dirigendi olemasolu orkestri ees võimaldab kontserdil või etendusel loomingulisemat õhkkonda. Kui orkester harjutab sisse kõik ilma dirigendita, kaob spontaansuse võimalus.

Miks peab dirigendil olema käes taktikepp?

Ei pea olema, on väga tugevaid dirigente, kes ei kasuta taktikeppi.

Miks peab dirigent olema frakis ja kogu orkester pidulikes kleitides-ülikondades?

Inimesed tulevad kontserdile või teatrisse midagi erilist saama. Tingimata ei pea olema dirigendil ja orkestrantidel seljas frakk või smoking, aga see on viisakus- ja austusavaldus publikule ja ka iseendale, et ei lähe teksades ja tossudes. See on sisetunde küsimus.

Miks häälestab orkester pille alati viimase hetkeni, miks ei võiks seda teha varem teatri siseruumides?

Häälestamist on vaja muu hulgas kontserdi või etenduse ruumi akustikaga kohanemiseks. Pillid võivad üksteisega koos kõlada erinevates ruumides erinevalt.

Miks ei ole kombeks sümfooniate ja teiste pikemate helitööde osade vahel plaksutada?

Mitmeosalised helitööd moodustavad sisemise terviku. Mitte et plaksutamine terviku nii väga lõhuks, aga tullakse kuulama ikkagi teost kui tervikut.

Ooperis ei pane meil keegi pahaks, kui aariale järgneb aplaus, ometi on ka ooper tervik. Londonis Govent Gardenis on aga ka keset ooperietendust aplaus keelatud, ei plaksutata ka Bayreuthis Wagneri festivalil. 

09.04.2007