Aivar Mäe – päästeingel pealinnast

See oli pisut rohkem kui 1,5 aastat tagasi, kui Vanemuise teatri kohale kerkisid tumedad pilved. Eelarves laiutasid miljonilised augud ning kõige hullem stsenaarium nägi ette isegi balleti- ja muusikatrupi likvideerimist. Eesti vanim teater olekski ehk võib-olla kokku varisenud, kui kaheteistkümnendal tunnil poleks saabunud pealinnast päästeingel – Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe.
“Arvestades, et Vanemuise puhul on tegemist Eesti suurima teatriga, siis oleks normaalne olnud sellise pakkumise üle mõelda vähemalt ööpäev, aga mulle anti vaid tund,” meenutab Mäe hetke, mil tuli langetada tähtis otsus. “Tegelikult ei kaalunud ma väga poolt- ja vastuargumente, sest kui minister helistas, oli mul juba kõik selge.” Mäe tunnistab, et kui Vanemuise probleemid ajakirjanduse vahendusel avalikkuse ette jõudsid, oli ta tegelikult sisimas juba mõelnud, et Eesti Kontsert võiks Vanemuisele oma toetava õla alla panna.
“Ma eputaksin, kui ütleksin, et see ametikoht oli minu jaoks tüütu lisakoorem. Iga mehe jaoks oleks see väljakutse ja nii ka minu jaoks. Kõik tahavad oma jõudu proovile panna ja ega sellist pakkumist eesti kultuuriloost mäletagi. Mehed on äärmiselt ambitsioonikad,” ütleb Mäe ning tuletab meelde, et ta on sündinud Sõnni tähtkujus.

Kogemus kogu eluks

Tartusse tulles polnud Mäe kaugeltki kursis siinse teatri tegeliku olukorraga. Ta sai kätte Vanemuise pooliku bilansi ning selle põhjal tuli alustada tööd. “Ma ei hakanud tuhnima teatri minevikus. Mind huvitas reaalsus. See, mis on täna, ja tulevik, kuhu me peame jõudma.” Kuigi esialgu tuli hakata teatris ka inimesi koondama, võib täna Mäe öelda, et toona tehtud spontaanne otsus oli igati õige. “Kui mul oleks olnud enne aega analüüsida olukorda näiteks kaks nädalat, siis ma seda kohta ilmselt vastu poleks võtnud.”
Eile oma 45. sünnipäeva tähistanud Vanemuise teatrijuht tunnistab, et viimased kaks aastat on andnud talle õppetunni, mida ei müüks ega vahetaks millegi vastu. “Kuigi see on tulnud pisut ehk perekonna ja tervise arvelt, olen ma Vanemuise saneerimisega saanud kogemuse, mida ei anna ükski kool ega koolitus,” ütleb Mäe.
Pärnus lapsepõlve veetnud ja 1976. aastast Tallinnas elanud muusikaõpetaja haridusega tippjuhi edukuse ja õnnestumiste taga peitub tõenäoliselt tema suhteliselt autoritaarne juhtimisstiil. “Ma arvan, et “autoritaarne” on õige sõna küll. Kuigi ei saa öelda, et ma ei arvestaks meeskonnaga ega küsiks nõu, aga ükskõik, kas ma küsin või ei küsi, vastutama pean ikka mina ja sellest ei ole pääsu. Lähtun lojaalsusest, aususest ja distsipliinist, aga eelkõige vastutusest. Kui inimene midagi lubab, siis ta ka teeb seda ja vastutab selle eest,” räägib Mäe, kes oma isepäise olemusega üllatas juba lapsepõlves. Kui talle ikka lasteaias ei meeldinud, läks ta koju tagasi ja kui paar aastat hiljem hakkas koolis igav, jalutas jällegi lasteaeda.
“Vanemate otsused ja suunamised ei läinud mulle tõesti eriti korda, näiteks ka muusikakooli läksin ma ise,” ütleb Mäe, keda paljud mäletavad veel ansambli Vitamiini koosseisus ning endiste bändikaaslastega suhtleb ta siiani.

Euroopa teater

Praegust Tartu teatri olukorda hinnates jääb Mäe rahule, sest Vanemuine pole tema sõnul enam lokaalne, vaid pigem juba euroopa teater. “Kui me vaatame numbreid, siis publiku arv on kolmekordistunud ja samamoodi omatulu. Kunstilises mõttes on aga hetkel reformide ja otsingute aasta,” arvab Mäe ning lisab suurejooneliselt, et teater on hetkel tugevam kui kunagi varem.
Mitmete näitlejate lahkumist praegusest draamatrupist peab ta aga normaalseks. “Näitlejad on liikuv rahvas,” ütleb Mäe ning lubab, et sügisest on Vanemuise laval näha lahkujate asemel uusi näitlejaid. Teiste hulgas ka neid, kes praegu vabakutselistena leiba teenivad. Samuti on teatrijuhi sõnul olemas vääriline mantlipärija ka draamajuht Ain Mäeotsale, kelle leping samuti aasta pärast lõpeb, kuid konkreetset nime ei soovi ta veel avaldada. Kauaks ta aga ise Tallinna, Tartu ja Jõhvi vahele kihutama jääb, ei taha Mäe prognoosida, kuid kinnitab, et praegune leping Vanemuisega jääb tema viimaseks. Samuti välistab Mäe võimaluse, et temast võiks kunagi saada Eesti Vabariigi kultuuriminister. “Ära iial ütle iial, aga selleks peab olema poliitik. Poliitikasse minekuks peab aga olema mingi probleem. Minu selliseid probleeme ei ole,” ütleb teatrijuht ning lisab, et kosilasi erinevatest erakondadest on käinud tema juures korduvalt. “Kui mu praegused lepingud ära lõpevad, ei juhtu midagi katastroofilist. Minu elustandardid on suhteliselt tagasihoidlikud. Ma ei vaja elamiseks kaatrit, oma saart või eralennukit. Elan tavalises korteris ja olen sellega täiseti rahul,” räägib kolme lapse isa.
Ise nimetab mees end aga koolipapaks, sest lisaks riigitööle juhib ta nii Tartus kui Tallinnas ülipopulaarseid kelladekoole, kust ta ise paar korda nädalas õpetamas käib ja seeläbi endale energiat ammutab. Ainus, mis Mäele ehk meelehärmi tekitab, on see, et kõige sellega tegelemiseks jääb aega kahetsusväärselt napiks. Ka tema omad lapsed Mari (23), Mart (20) ja Mikk (8) näevad isa nagu kuuvarjutust ning enamik tööasju ajab ta korda autoroolis olles. “Ma olen sellele palju mõelnud, aga lahendusi pole leidnud. Õnneks lastega probleeme pole, kuid see on kõik tänu naisele,” lausub eilne juubilar.