Loe

Aivar Mäe ootab alanud hooajal väga häid tulemusi eelkõige balletitrupilt

Tartu Postimees

Vanemuise teatri juht Aivar Mäe heidab küsimustele vastates pilgu teatri 135. hooajale, mille etendusi valgustavad – esialgu veel saali kostva mühina saatel – uued valgustid.

Mis on Vanemuise teatri uue hooaja uuslavastustest teile endale kõige meelepärasemad?
Mis seal salata, eks muusikalised žanrid ole ju mulle hingelähedased. Et Vanemuine on sel hooajal pööranud suurt tähelepanu balletile, siis ootaksin just balletilt ka väga häid tulemusi.
Kavas on muu hulgas «Pähklipureja», mida lavastab Rootsi Kuningliku Balleti koreograaf Pär Isberg, ja «Suveöö unenägu», mille koreograaf-lavastaja Hugo Fanari on hispaanlane. See on ka üks põhjus, miks me valgus- ja helipargi välja vahetasime – muidu ei oleks nad siia tulnud.

Mida võimaldab uuendatud tehnika laval teha teistmoodi kui varem?
Muutunud on valgustuse liikumise kiirus. Töötasime tehnikaga, mis oli pärit 1967. aastast. Piltlikult öeldes: kui varem võis minutis teha kaks valguspildi vahetust, siis täna võib neid teha minuti jooksul kakssada.
Tegemist on eelmise aasta lõpu valgustehnikaga, mis on ääretult keeruline. Oktoobri algul tuleb väljaõpet tegema üks Rootsi tugevamaid valgusspetsialiste.

Valgustuses on nüüd muu hulgas 36 suurt valgustit (moving head). Nende demonstreerimise aegu on saalis olnud kuulda mühinat, mida tekitab nende kohtjahutus. Kuidas sellest lahti saab?
Selge see, et küünlavalgel oleks vaiksem, aeg-ajalt kostaks vaid prõksumist. Eks olmemüra tõuse igal pool. On olemas ka keemilise jahutusega prožektoreid, aga nende hind on umbes kaks korda kõrgem.
Teatris on lavatorn, kus valgustid paiknevad suhteliselt kõrgel, ja moving head’ide müra on võimalik reguleerida, mürataset on võimalik viia allapoole umbes 70 protsenti.

Balletitrupis on 19 uut tantsijat. Kuhu nad kõik elama asusid, Vanemuise ühiselamus kohti ju nii palju ei ole?
Peaaegu kõik nad on väljastpoolt Eestit – Peterburist, Moskvast, Tokiost, Helsingist, Riiast, Vilniusest –, nii et väga internatsionaalne koosseis. Nad kõik leidsid ise endale Tartus elamise. Tööandjal ei ole kohustust tegelda elamispinnaga, teater tegeleb teatriga.
Vanemuise külalistemaja, milleks on üks korda tehtud korrus endisest ühiselamust, ei olegi nendele mõeldud, nüüd on sellel teine funktsioon. Selles majutatakse teatri külalislavastajaid, -kunstnikke ja -soliste.

Mida arvate sellest, et teatril on taas uus logo?
See on vana, mida on tänapäevastatud. Logo ümber on lokku löödud alates vist 2001. aastast. Pärast väikest ajurünnakut oli selge, et austada tuleb ajalugu. Vanemuine on vanim teater Eestis, miks seda siis mitte afišeerida.
Ja kui me oleme vanim, siis võtame selle, mis kunagi oli.

Uue logo ja sellele paratamatult lisanduvate asjade kujundamise eest võis reklaamifirma asjatundjate arvutuste kohaselt teatrilt küsida 300 000 krooni. Kas seda ei ole ehk liiga palju?
Jah, selline oleks turuhind, aga Vanemuine maksis kolm korda vähem. Tegelikult pakkusime ju meie idee välja, nii et pool tööd tegime ise ära.
Uue logoga liituvad tõesti muud asjad – alates kirjablanketist ja kirjaümbrikest kuni hooajaraamatuni. Kui arvata kokku kõik uue logoga kaasnevad kulud, võib summa küündidagi 300 000 kroonini.

Ega need sajad tuhanded ning peale selle miljonid, mida neelas remont ja uuendatud tehnika, pane üheskoos põntsu teatri rahakotile? Kas mõni arve on maksmata, nagu oli mullu samal ajal? Kas raha on juurde andnud riik?
Me ei ole riigilt raha juurde saanud. Toimub eelarvete ringijagamine, eks kasutame ka krediidivõimalusi – mis on maailmas üsna normaalne –, nii et minu meelest on kõik korras. Täna ei ole sellist probleemi, nagu oli aasta tagasi, et arved on maksmata.

Millest on tingitud teatri rahaline edenemine?
Olen siin aasta töötanud ja meeskond on hakanud natuke teisiti mõtlema. Vanemuise imago ja kaubamärk on väga palju muutunud. Vanemuist toetada tahtvaid firmasid on palju, kuigi varem oli sellega suur probleem. Aga ma ei ütleks, et riik kuidagi ükskõikselt pealt vaataks – seda mitte.

Kas kaks muusikali uuel hooajal ja kolmas järgmisel sügisel on selleks, et teatrile raha teenida?
Ei ole. Raha võib teenida siis, kui saalis on vähemalt 8000 istekohta. Vanemuise suures majas on 680 kohta, aga nende muusikalide lavastamise kulutused saab tasa teenida küll.

Kas neid muusikalilavastusi siis vabas õhus ei näidatagi, ainult saalis?
Jah, langetasime juba juunis otsuse, et me ei hakka ilmaga võidu jooksma. See ei ole kvaliteetne muusikalietendus, kus vaatajatel on püksid vihmast märjad.
Ka see on üks põhjusi, miks me vahetasime välja tehnikat – üritame teha muusikale väga kvaliteetselt. Võin käe südamele panna ja öelda – sellist helitehnikat ei leia Eestist mitte kuskilt, nagu nüüd on Vanemuise suure maja saalis.

Vanemuise viimase vabas õhus etendatud paljurahvuselise muusikalitrupi puhul ajas asju välissuhete juht Hannes Villemson, kes aga alates 3. septembrist ei ole enam Vanemuise palgal. Miks ja kuidas ta lahkus?
Kui juriidilises keeles rääkida, siis lahkus Hannes Villemson omal soovil, kui aga natuke eesriiet kergitada, siis ta tegeles erabisnisega riigitöö kõrvalt, ja erabisnis läks nii suureks, et ta ei jõudnud enam riigitööd teha.
Mina pidin teatri juhina nõudma Vanemuise heaks töötamist. Siin läksid meie mõtted ja tõekspidamised lahku ja me leppisime kokku, et tema läheb erateed ja riigiteater läheb riigiteatri teed.

Kas Vanemuises töötamise kõrvalt ei tohi muud tööd teha ka teised, sealhulgas teatri juht Aivar Mäe ja peaprodutsent Paavo Nõgene?
Oluline on see, et kui on tööaeg, siis tehakse tööd – riigitööd, kui ollakse riigi palgal –, ja vabal ajal tee mis tahad.

Mitu päeva nädalast veedab Vanemuise teatri juht ja Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe füüsiliselt Eesti Kontserdi ruumides ja Vanemuise teatri ruumides?
Kolm ja kolm.

Kui suur on oht, et Vanemuise teater muutub ühel hetkel Eesti Kontserdi allasutuseks?
Mul ei ole olnud aega sellega tegelda, aga ma arvan, et majanduslikult kindlustaks see mõlemat. Aga mida suurem organisatsioon, seda raskem on sellele juhti leida. Ja minu aega on siin majas 31. detsembrini 2006.

16.09.2004