Teater

Vanemuine on lugude vestja. Tema juured on sügaval Põhjala pärimuskultuuris. See laulik, võlur ja šamaan on mõnedes müütides ka loitsude ja luule jumal, kes sündis kosmilisest munast maailmaloomise hetkel. Vanemuist teatakse kui vana ja tarka meest, kellel on võimas maagiline hääl ja pikk valge habe. Tuleb tuttav ette? “Sõrmuste isanda” autor J. R. R. Tolkien leidis Põhjamaade mütoloogiat uurides Vanemuise ehk soomepäraselt Väinämöise ning lõi sellest kangelasest oma lugude ühe peategelase Gandalfi. Vana Põhjala müüt sai endale 20. sajandi kultuuris  uue elava vormi. Niimoodi toimub see ka Vanemuise teatris, mis ühendab endas traditsioonilist ja tänapäevast, luues sellest uut. Teater – see ongi ju lugude jutustamine. Vanemuine on lugude teater. Ülikoolilinnas Tartus 1870. aastal asutatud esimene eestikeelne teater Vanemuine asub otse Eesti kultuuri südames. Vanemuine on Eesti teatri traditsioonide looja, hoidja ja kandja, aga ka teatriuuenduste käivitaja. Siin on 145 aasta jooksul teinud oma parimad teatritööd Lydia Koidula, Karl Menning, Eduard Tubin, Kaarel Ird, Ida Urbel, Ülo Vilimaa, Mati Unt, Jaan Tooming, Evald Hermaküla ja paljud teised.   Vanemuine on Eestis ainulaadne, sest ainult siin töötavad kõrvuti kolm žanri. Teatri repertuaaris on nii draamalavastused, klassikaline ballett, kaasaegne tants kui ka ooper, operett ja muusikal. Püsirepertuaaris on pidevalt umbes 50 erinevat lavastust. Tartus on teatril neli mängupaika — Vanemuise suur maja, kaunis art noveau stiilis väike maja, black-box tüüpi Sadamateater ja Teatri Kodu Tartu Mänguasjamuuseumi majas. Semiootikust metsaeestlane Valdur Mikita ütleb oma raamatu “Lingvistiline mets” sissejuhatuses: “Hea raamat on nagu lõpmatusse avanev kuur, mille tagasein on ära kukkunud.” Veelgi paremini võib see käia hea teatri kohta, sest teatrilava ongi just niisugune kuur – portaal, mis ulatub põhjatusse kultuurikõiksusse, ammutab sealt lugusid ja mängib neid oma seinte vahel meile ette. Kohtumiseni teatris!
Kronoloogia:
1865 – 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts.
1869 – organiseeris Vanemuise Selts Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo.
1870 – 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg”. Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula “Maret ja Miina ehk Kosjakased” ning 1871 “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”.
1872 – 1878 juhtis teatrit Reinhold Sachker.
1878 – valiti August Wiera Vanemuise Seltsi laulu-, orkestri- ja näitejuhiks. Ta organiseeris käsitöölistest ligi 100-liikmelise poolkutselise kollektiivi ning juhtis teatrit kuni aastani 1906.
1883 – esietendus P.A.Wolffi draama “Preciosa” C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks.
1903 – hävis tules Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas.
1906 – avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu.
1906-1914 – teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, kes 1905-1906 õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti reziiklassis. Ta rakendas oma töös ansambliteatri printsiipi, toetudes psühholoogilise realismi taotlustele.
1908 – loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias.
1914-1921 – juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud.
1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon.
1925-1931 – oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne.
1935 – sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava “Vikerlased”, lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper.
1939 – jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski “Karnevalisüit”.
1937-1939 – ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks.
1940 – pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934-1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios.
1941 – Ida Urbel lavastas Pugni-Glieri “Esmeralda”, esimese õhtut täitva balleti Vanemuises. Saksa okupatsiooni ajal jätkas Vanemuine tegevust, teatri külastatavus oli kõrge. Oluliseks sündmuseks oli Eduard Tubina balleti “Kratt” esiklavastus 1943.
1944 – suur osa trupist lahkus kodumaalt, teatrisse tuli palju uusi näitlejaid. Vanemuise teatrihoone süttis lahingute käigus ja hävis täielikult. Teater kolis Tartu Saksa Teatrisse (praegune Vanemuise teatri väike maja).
1944-1948 – juhtis teatrit Kaarel Ird.
1950-1953 – oli teatrijuhiks Aleksander Poljakov. Uus riigivõim püüdis likvideerida Vanemuise teatri muusikaosa, peaaegu täielikult lagunes balletitrupp.
1953-1955  juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus.
1956. aastal naases peale sundpausi teatri direktori-peanäitejuhi kohale Kaarel Ird, kelle juhtimisel tegutsevas teatris esietendus arvukalt eesti algupäraseid näidendeid, oopereid, ballette. 1956. aastal anti teatrile Tööpunalipu orden ning 1966 akademilise teatri nimetus. Vanemuise külalisetendused Moskvas, Leningradis ja Kiievis muutusid regulaarseks. Kaarel Ird juhtis teatrit.
1956-1985 Loodi püsivad sõprussidemed Potsdami Hans Otto Teatriga (Saksamaaa), Olomouci Oldrich Stibori Teatriga (Tsehhi), Tampere Teatriga (Soome). Esineti ka Ungaris, Jugoslaavias, Rootsis. 1960-ndatest aastatest alates töötasid teatri juures mitmed draama-, balleti- ja vokaalstuudiod, kust teatrile on tulnud olulist näitleja- ja lavastajatäiendust. 1960-ndate lõpul ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa.
1957 asus Vanemuises dirigendina tööle Erich Kõlar, kes taastas Vanemuise sümfooniaorkestri. Erich Kõlar oli Vanemuise teatri peadirigent aastatel 1958–1980 ja 1981–1984.
1967 – Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning
1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel.
1985-1990 teatrit juhtis Ago-Endrik Kerge.
1990-1993 teatrit juhtis Linnar Priimägi.
1991 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja.
1994 asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller.
1995-1997 tegutses kontserdisaali fuajees nn eksperimentaal- ehk E-lava, kus toodi välja viis lavastust.
1996 – tihenesid sidemed Uppsala Linnateatriga. Vanemuine gastroleeris edukalt Puccini ooperiga “Tosca” ja lastelavastusega “Väikese onu saaga” Rootsis. Uppsalast toodud Shakespeare’i- laval mängiti 1998. aasta kevadel Shakespeare’i komöödiat “Kaheteistkümnes öö”, lavastajaks Finn Poulsen Uppsalast.
1998 – balletijuhi kohale asus Mare Tommingas.
1999. aastal sai Vanemuise draamajuhiks Ain Mäeots ja muusikajuhiks Mihkel Kütson.
2004. aastal asus muusikajuhi kohale Hendrik Vestmann,
2006 aastal vahetas ta välja Toomas Vavilov.
2003 aasta sügisel lahkus teatrijuhi kohalt Jaak Viller, kultuuriministeerium määras teatrijuhiks Aivar Mäe.
2007. aasta alguses asus teatrijuhi ametisse senine peaprodutsent Paavo Nõgene.
2011-2013 oli Vanemuise draamajuhiks Urmas Lennuk.
2011 aasta augustist alates on Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi.
2012 registreeriti Sihtasutus Teater Vanemuine, mis 01.01.2013.a. võttis üle riigiasutuse Teater Vanemuise vara, tegevuse, õigused ja kohustused
2013. aasta 1. jaanuarist on Vanemuise teatri juhiks Toomas Peterson.
2013 aasta augustist on Vanemuise draamajuht Tiit Palu.
2014  esietendus Vanemuises A. L. Webberi “Ooperifantoom”Vanemuine on kolmas teater maailmas, kellele anti õigus tuua lavale oma versioon sellest kuulsast muusikalist. Vanemuisele anti õigus etendada „Ooperifantoomi“ eesti keeles ja kasutada teose 25. sünnipäevaks loodud suure sümfooniaorkestri arranžeeringut.
2015  sai 
Vanemuise väike maja osaks Euroopa ajalooliste teatrimajade Balti teekonnast. Balti teekonda kuuluvad Eestist Vanemuise väike maja ning Eesti Draamateatri hoone, Lätist Läti Rahvusooper ning Läti Rahvusteater, Leedust Vilniuse Vene Draamateater ning viis erinevat teatrihoonet ja teatrimuuseumi Poolast. Vaata Balti teekonda