Giorgio Madia: Tartus “Carmenit” tehes sai keskseks elemendiks lavakujundus


Intervjuu valmis saate “MI” jaoks ning oli osaliselt eetris viimatises saates. Avaldame usutluse nüüd täispikkuses.
Kas see oli teie esimene kord teha “Carmenit”?

See oli minu esimene “Carmen”. See polnud minu esimene ooper, aga see oli minu esimene “Carmen”, jah.

Kas ooperimaailmas on olemas selline kategooria nagu peavool?

Jah, muidugi. Kui teatridirektor sulle läheneb, siis ta küsib, kas sa teed kaasaegset või sa teed klassikat? See on küsimus. Mina vastan, et ma ei tee kumbagi või siis natuke mõlemat.

Mis oli siis õigupoolest teie nägemus siin Tartus tehes “Carmenit”?

Mulle on oluline võtta ühest kontseptsioonist või ooperist, ühest teatritükist see, mis on peamine. Ja võtta see lahti üheks elemendiks, mis võiks olla kasutatav ja sümboolne kõige jaoks selles teoses.

Siinsel juhul sai selleks see lava. See lava on härjavõitluse plats, mis on samal ajal Hispaania linna peaväljak. See on ka mägi ja nagu teises pooles näha, on see ka koht, kus inimesed kogunevad justkui klubisse.

See inspiratsioon tuli erinevatest vajadustest lähtuvalt. Esiteks oli vaja kohta, kus kõik võib juhtuda. Aga loomulikult, kõik, mida te siin näete, kui see pöördub 360 kraadi, siis iga kord avaneb see täiesti teise nurga alt.

Ma olin inspireeritud Petra ajaloolisest kaljulinnast Jordaanias, kus loodus ja arhitektuur kohtuvad. Nii on meil tüüpiline roomalik amfiteatri areen, aga samuti mäed, loodus. Liiv ja värvid, mis on olulised teatava kuumuse ja muusikas oleva soojuse edasiandmiseks. See on toodud siia. Ma käisin seal, tegin pilte ja palusin, kas te ei võiks seda teha.

Mis on teile tähtsam, kas nähtav, see, mis me laval näeme või nähtamatu, psühholoogiline?

See on huvitav küsimus, sest loomulikult kõik. Esimene asi, mida soovin, oleks see, et kui inimesed lähevad tagasi koju, oleksid nad mõistnud lugu. Ja nautinud muusikat. Et neil oleks hea meeleolu, kui rääkida hästi lihtsalt.

Aga seal on ka ambitsioon – tekitada intellektuaalne ja emotsionaalne ühendus publikuga. Anda edasi teade, mis pole vahetu, aga mida ma kutsun töö parfüümiks. Sa võid seda nuhutada, aga sa ei saa seda kirjeldada.

Kui me räägime muusikast natuke laiemalt… me rääkisime peavoolu kategooriast. Kas te külastate profaanina ka teisi peavoolu muusikasündmusi, jazzi, poppi?

Ma püüan kõike näha. Ma pole väga suur popi fänn. Ma olen olen jazzmuusika ja barokkmuusika fänn.

Mis teile jazzmuusikas meeldib?

Ma olen natuke vanamoeline. Vaimustun svingist, kuuekümnendatest, siis on veel… selline jazz, mida ma suuremat ei taipa. Üldiselt klassika on mu lemmik.