Surnud hinged

Väikese kubermangulinna koorekiht pulbitseb uudishimust, kui linna saabub keegi salapärane, soliidse välimusega isand, kes tutvustab end kolleegiuminõunik Tšitšikovina ning asub jalamaid kohalike võimukandjatega suhteid looma. Kõigi hämminguks võtab ta peagi ette ringsõidu mööda lähedalasuvaid mõisaid, tehes mõisnikele veidra ettepaneku – müüa talle oma pärisorjad, kes iga kümne aasta tagant toimuva rahvaloenduse järgi veel mõisa hingekirja kuuluvad, aga tegelikkuses juba surnud on. Milleks tal neid vaja on, seda ta aga ei paljasta…

Nikolai Gogoli 1842. aastal ilmunud “Surnud hinged” on teravalt satiiriline vaade ühiskonnale, kus vohavad saamahimu, korruptsioon, valelikkus ja rumalus.

“Surnud hinged” on Hendrik Toompere esimene lavastus Linnateatris.

Lavastuses on stseene, kus suitsetatakse.