fbpx

Kinnitatud: Sihtasutuse asutamisotsusega 26.10.2012. a
Muudetud: kultuuriministri 24.04.2014. a käskkirjaga nr 138
SIHTASUTUSE TEATER VANEMUINE
PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Teater Vanemuine (edaspidi sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tartu linn.
1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi
Kultuuriministeerium.
1.4. Sihtasutus on etendusasutus etendusasutuse seaduse mõttes.
1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse
sihtasutuse nõukogu poolt. Sihtasutusel on iseseisev eelarve.
1.6. Sihtasutuse arveldused tehakse riigikassa kaudu.
2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE
2.1. Sihtasutuse eesmärk on:
2.1.1. Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele
hoidmine luues ning esitades kunstiväärtuslikke sõna-, muusika- ja tantsulavastusi
ning korraldades muid etenduskunstisündmusi.
2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. korraldab sõna-, muusika- ja tantsulavastuste ettevalmistamist ning esitamist;
2.2.2. korraldab kontserttegevust;
2.2.3. korraldab sõna-, muusika- ja tantsukunsti ühendavaid ning vastastikku rikastavaid
üritusi;
2.2.4. kujundab ning hoiab kõrgel tasemel etenduskunstide mainet;
2.2.5. korraldab regulaarselt väljasõidu- ja külalisesinemisi Eesti Vabariigi piires;
2.2.6. korraldab võimaluste piires külalisesinemisi väljaspool Eesti Vabariiki, tutvustades
eesti kultuuri rahvusvaheliselt;
2.2.7. tutvustab võimaluste piires teiste etendusasutuste ja kunstiliste kollektiivide
loomingut Eesti kultuuripildi rikastamise eesmärgil;
2.2.8. korraldab teatri eesmärgist lähtuvalt kultuuriturismi tegevust;
2.2.9. pakub loomingulisele kollektiivile võimetekohast ning nende andeid arendavat tööd;
2.2.10. loob tingimused kollektiivi täiendkoolituseks;
2.2.11. annab välja sihtotstarbelisi stipendiume sihtasutuse loominguliste eesmärkide
saavutamiseks;
2.2.12. aitab kaasa laste ja noorte etenduskunstide alase teadlikkuse suurendamisele;
2.2.13. korraldab laste ja noorte teatrihariduslikku tegevust;
2.2.14. korraldab ja vahendab teatrikunsti ning kultuuri tutvustavaid üritusi ja tegevusi
(festivalid, koolitused, seminarid, õppe- ja praktikareisid, loomingulised konkursid,
erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms);
2.2.15. korraldab teatrialaste õppevahendite ning muude väljaannete kirjastamist ja
levitamist;
2.2.16. korraldab tulundusüritusi, näitusi ja muid üritusi, mis aitavad kaasa sihtasutuse
eesmärgi saavutamisele;
2.2.17. arendab oma majandustegevust määral, mis on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks, arvestades sihtasutuste seaduses ja teistes seadustes ja õigusaktides
sätestatud piiranguid. Sihtasutuse majandustegevus ei tohi kujuneda omaette
eesmärgiks ega sihtasutuse asutajale tulusaamise allikaks. Kõik sihtasutusele
laekuvad vahendid peavad olema suunatud põhikirjalise tegevuse arendamiseks;
2.2.18. loob kontakte ja teeb koostööd teiste riikide kultuuri- ja teatriorganisatsioonide,
esinduste ning loovisikutega;
2.2.19. annab välja reklaammaterjale ja muid trükiseid;
2.2.20. osutab koolitus-, laenutus-, toitlustus-, majutus- ja transporditeenuseid;
2.2.21. annab ruume lühi- ja pikaajaliselt kasutamiseks;
2.2.22. haldab ning arendab heaperemehelikult sihtasutuse eesmärkide paremaks
saavutamiseks sihtasutuse kasutuses olevat vara;
2.2.23. teeb muid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke õigusaktidega kooskõlas
olevaid toiminguid.
3. JUHTIMINE
3.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
3.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
3.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
3.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3.2.3. kellel on ärikeeld;
3.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
3.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
3.2.6. kellel on sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või
kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja
või ostja, teenuste osutaja või tellija.
3.3. Põhikirja alapunktides 3.2.1-3.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast
pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või
kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 3.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele,
kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
3.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt
jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse
sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu
kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud
liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.
4. NÕUKOGU
4.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet
sihtasutuse tegevuse üle.
4.2. Nõukogul on kuni viis liiget, kellest ühe liikme määrab asutaja Tartu linna
ettepanekul ja teise liikme rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arvu
määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust
olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse
tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve
teostamisel.
4.3. Asutaja määrab nõukogu liikmed kolmeks aastaks.
4.4. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.
4.5. Nõukogu pädevuses on:
4.5.1. hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse tegevusplaani, eelarve ja aastaste
tegevuseesmärkide kinnitamine ning nende edaspidine muutmine;
4.5.2. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;
4.5.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine, milleks ta on kohustatud ära kuulama
raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori;
4.5.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra kinnitamine;
4.5.5. nõukogu töökorra kehtestamine;
4.5.6. asutajale ettepaneku tegemine tema määratud nõukogu liige tagasi kutsuda, kui see
liige puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt või on kahjustanud sihtasutuse
eesmärkide elluviimist või head nime, jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või
kui see liige on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud
juhtudel.
4.5.7. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;
4.5.8. vajadusel juhatuse esindusõiguse piiramise otsuse vastuvõtmine või juhatuse liikme
tagasi kutsumine, kes rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;
4.5.9. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramine;
4.5.10. juhatuse liikmele tulemustasu maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
4.5.11. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
4.5.12. juhatusele nõusoleku andmine tehingute teostamiseks, mis väljuvad igapäevase
majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
4.5.12.1. registrisse kantud vallasasjade, kinnisasjade võõrandamine või asjaõigusega
koormamine;
4.5.12.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ja seda üksnes kõigi nõukogu
liikmete nõusolekul.
4.6. Nõuded nõukogu liikmele
4.6.1. Nõukogu liikmeks ei või olla:
4.6.1.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
4.6.1.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui sihtasutus;
4.6.1.3. isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või
aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
4.6.1.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,
kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, või selle äriühinguga samasse kontserni
kuuluva äriühinguga.
4.7. Nõukogu liikme tasustamine
4.7.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja.
4.7.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata
täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi
komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel
arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
Nõukogu liikmetele, kes ei osale kokku kutsutud koosolekul ega osale
otsustusprotsessis muul moel (digitaalselt vmt), ei maksta nõukogu liikme tasu.
4.7.3. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 4.8.8 tulenevaid
kohustusi, võib asutaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või
tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei
täidetud.
4.7.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
4.8. Nõukogu töökorraldus
4.8.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle
tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe eemalviibimisel nimetab
nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme. Nõukogu esimees valitakse
nõukogu koosseisu häälteenamusega.
4.8.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem
kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu
liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette
vähemalt 3 nädalat.
4.8.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse
kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või
elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse
päeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku
toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.
4.8.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest.
4.8.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad
kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud
kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.
4.8.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse
jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust
hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses
sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.
4.8.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse
riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning
selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku
protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.
4.8.8. Nõukogu esimees peab asutajale ja rahandusministrile esitama:
4.8.8.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist
ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu
koosoleku toimumist;
4.8.8.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse
eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli
või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
4.8.9. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse
dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti
sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.
5. JUHATUS
5.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.
5.2. Juhatus koosneb ühest liikmest.
5.3. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.
5.4. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.
5.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse
liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.
5.6. Juhatuse pädevuses on:
5.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;
5.6.2. nõukogu otsuste elluviimise tagamine ja nende täitmise eest vastutamine;
5.6.3. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse loomingulisest tegevusest,
majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse
majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse
majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine;
5.6.4. loomenõukogu kodukorra kinnitamine, milles on sätestatud loomenõukogu liikmete
õigused ja kohustused, töökord ja muud tegevusega seotud tingimused;
5.6.5. loominguliste juhtide koostatud ja loomenõukogu poolt läbi vaadatud
repertuaariplaani kehtestamine;
5.6.6. teatri struktuuriüksuste koosseisu ja ametikohtade arvu, töötajate alluvuse ja
asendamise kinnitamine;
5.6.7. sihtasutuse töötajatega sh. loominguliste juhtidega töölepingute sõlmimine, muutmine
ja lõpetamine;
5.6.8. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või
muul viisil hankimise (sh kasutusrent), sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude
andmise üle otsustamine nõukogu poolt kehtestatud piires ja korras;
5.6.9. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud
juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;
5.6.10. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise
tagamine.
5.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures
tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha
ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute
tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 4.5.12.
5.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt neile nõukogu
poolt kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata
nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
5.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid
sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes,
kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
5.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab
sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava
tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud
neljakordset keskmist kuutasu.
5.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist tagasikutsumisel nõukogu algatusel
enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme
tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
6. LOOMINGULISED JUHID JA LOOMENÕUKOGU
6.1. Sihtasutusel on kolm loomingulist juhti – draamajuht, balletijuht ja muusikajuht.
6.2. Nõukogu otsuse alusel võib loomingulise juhi ülesandeid täita juhatuse liige.
6.3. Kui loominguline juht ei ole juhatuse liige, võtab loomingulise juhi tööle ning
vabastab juhatus. Loomingulise juhiga sõlmitakse leping kuni viieks aastaks.
6.4. Loominguliste juhtide ülesanded:
6.4.1. sihtasutuse repertuaarivaliku korraldamine ning repertuaariplaani koostamine oma
tegevusžanris, mille esitab loomenõukogule läbivaatamiseks ja juhatusele
kehtestamiseks;
6.4.2. kehtestatud repertuaariplaani alusel ning vajadusel seda ka operatiivselt korrigeerides
etendusasutuse igapäevase ja järjepideva loomingulise tegevuse tagamine;
6.4.3. loominguliste töötajate valiku ja rakendamise korraldamine;
6.4.4. muude ülesannete täitmine, millised lepitakse kokku loomingulise juhi lepinguga.
6.5. Sihtasutusel on loomenõukogu.
6.6. Loomenõukogu koosneb vähemalt seitsmest liikmest. Loomenõukogu liikmed ja
nende arv määratakse juhatuse poolt.
6.7. Loomenõukogusse kuuluvad juhatuse liige, sihtasutuse loomingulised juhid ja
sihtasutuse muude valdkondade esindajad, kelle nimistu koostab ja osalemise määrab
juhatuse liige. Loomenõukogu tööd juhib sihtasutuse juhatuse liige.
6.8. Loomenõukogu ülesanded:
6.8.1. sihtasutuse loomingulise tegevuse strateegiline kavandamine ja hindamine;
6.8.2. juhatuse nõustamine sihtasutuse loomingulise tegevuskava koostamisel. Sihtasutuse
loominguline tegevuskava on sihtasutuse arengukava osa;
6.8.3. hooaja repertuaariplaani läbiarutamine ja hinnangu andmine. Repertuaariplaanis
märgitakse uuslavastuste arv, lavastuste pealkirjad ja autorid, lavastajad ja
kunstnikud, peaosalised ja esietenduste kuupäevad;
6.8.4. lavastuste, kontsertide ja muude sündmuste toimumisjärgne hindamine ja sellest
tulenevate ettepanekute tegemine loomingulistele juhtidele.
7. STRUKTUUR
7.1. Sihtasutuse struktuuri kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.
8. ARENGUKAVA
8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.
8.2. Arengukavas fikseeritakse sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks
kavandatav tegevus ja vahendid.
8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle
muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajaõiguste teostajale.
9. VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE
9.1. Sihtasutuse vara moodustab:
9.1.1. asutaja poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;
9.1.2. eraldised riigieelarvest;
9.1.3. eraldised kohaliku omavalitsuse eelarvest;
9.1.4. varalised kingitused, annetused ja pärandused;
9.1.5. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;
9.1.6. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;
9.1.7. sihtasutuse osalusel asutatud juriidiliste isikute jaotamisele kuuluv puhaskasumi osa;
9.1.8. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;
9.1.9. oma sümboolikaga toodete müük;
9.1.10. üüritulud sihtasutuse vara kasutada andmisest;
9.1.11. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.
9.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või
hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt
ekspertiisivõi hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt, kui seadus ei sätesta teisiti.
Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib audiitor, kes esitab selle
kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele
kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse
liige.
9.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks
tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele
kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.
9.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti
Vabariigi seadustega lubatud piirides.
9.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna
laenu ega taga laene asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega
võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
9.6. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab
vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud
eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11
alusel kehtestatud piirangutele.
9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele
vastava finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
10. ARUANDLUS JA KONTROLL
10.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.
10.2. Sihtasutuse majandusaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande ning esitab selle hiljemalt nelja kuu jooksul audiitori otsusega
nõukogule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse
liige.
10.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates
Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta
aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on
sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud,
ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude
summa.
10.5. Audiitor
10.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra
ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.
10.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks
enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
10.6. Sisekontroll ja siseaudiitor
10.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama
siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui
aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks
miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Töö- või
teenuslepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.
10.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda
majanduslikult ebamõistlikuks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt
kooskõlastada asutajaõigusi teostava isikuga.
11. PÕHIKIRJA MUUTMINE
11.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud
asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
12. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
12.1. Ühinemine ja jagunemine
12.1.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega üksnes asutaja otsuse alusel vastavalt
riigivaraseadusele kas ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasutusena juhul kui
teda ühendava või temaga ühendatava sihtasutuse põhikiri näeb ühinemise võimaluse
ette.
12.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks asutaja otsuse alusel vastavalt
riigivaraseadusele ning osaleda sihtasutuste jagunemisel juhul kui jagunemises
osaleva sihtasutuse põhikiri näeb jagunemise võimaluse ette.
12.1.3. Sihtasutus võib omandada või võõrandada olulise osaluse äriühingus ja osaleda teise
sihtasutuse asutamises üksnes asutaja otsuse alusel vastavalt riigivaraseadusele.
12.2. Lõpetamine
12.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusega või muul seaduses sätestatud alusel.
12.2.2. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusel järgmistel põhjustel:
12.2.2.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata
nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta
jooksul korduv;
12.2.2.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole
reaalne;
12.2.2.3. muudel seaduses sätestatud juhtudel.
12.2.3. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha
deponeerimist antakse allesjäänud vara üle asutajale.