fbpx

Teatrietenduse „Kalevipoeg“ arvustus

  1. novembril käisin ma klassiga vaatamas teatrietendust „Kalevipoeg“. Me käisime seda vaatamas Tartus, Sadamateatris.

Etenduse lavastaja ja dramatiseeringu autor on Karl Laumets, kunstnik ning video- ja valguskujunduse autor Kristjan Suits, helilooja Robert Jürjendal, valguskonsultant Rene Liivamägi, liikumiskonsultant Marika Aidla ja etenduse juht Siim Sareal. Näitlejateks on Anu Lamp, Karl Laumets, Tanel Jonas, Piret Laurimaa, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Piret Krumm ja Marika Barabanštšikova.

Mulle meeldisid etenduses kasutatud heliefektid. Need tegid etenduse huvitavamaks ja elavamaks. Ühes kohas oli üks heliefekt valju ja see tuli järsku ning ehmatas natuke. Valgustus oli ka hea ja andis etendusele palju põnevust kaasa. Veel meeldis mulle see, et lava ei olnud kõrgem, nagu tavaliselt on, vaid oli madal. Selle kujundus oli nagu oleks seal muld ja seal olid väiksed mustad tükid. Kasutati väheseid asju, aga erinevates kohtades oli aru saada, mis need on. Ma pole käinud etendustel, kus oleks selline lava ning selle pärast oli see minu jaoks uus ja huvitav. Jutustaja Anu Lamp nägi minu arvates kõige rohkem vaeva, sest ta pidi lugema pikki värsse. Ta moonutas oma häält ja tegi erinevates kohtades erinevaid hääletämbreid ja tänu sellele tundus tema jutt põnevam. Mõnes kohas kadusid tal lauselõpud ära ja ma ei saanud täpselt aru, mida ta ütles. Ka teised näitlejad tegid head tööd ja olid veenvad. Huvitav oli see, et mõõka kehastas inimene, mitte ei olnud see ese.

Mulle ei meeldinud tegelikult see, et etendus hakkas nii hilja. Me läksime sinna peale pikka koolipäeva ja olime natuke väsinud ning etendus, kus peab hoolega kuulama, oli sellel hetkel keeruline jälgimiseks. Veel ei meeldinud mulle see, et toolid olid teisaldatavate treppide peal ja kui keegi ennast liigutas, oli kohe kuulda ja tunda. Vahepeal käisid saalis mõned prõksud, mis häirisid. Mõned inimesed jutustasid etenduse ajal ning see segas etenduse kuulamist.

Etenduses kujutatakse Kalevipoja elu sünnist kuni surmani. Alguses ta vanemad abielluvad, aga Kalev sureb haiguse tõttu ja Linda jääb teda leinama. Sellele lohutuseks sünnib Kalevipoeg. Kui Kalevipoeg koos oma vendadega metsas on, röövitakse tema ema. Peale juhtunut läheb Kalevipoeg tema röövijat Soome otsima. Seal külastab ta Soome seppa, kellelt ostab mõõga, millele pannakse hiljem needus peale. Koju tagasi jõudes saab Kalevipojast maa valitseja. Kalevipoeg osaleb paljudes sõdades ja saab vaenlastest jagu. Lõpuks sureb ta needuse pärast.

Kokkuvõtteks on mul etenduse koha pealt erinevad tunded. Mulle meeldis väga näitlejate töö ja see, kuidas neid oli kujutatud. Nad olid veenvad ja andsid oma sõnumi selgelt edasi. Mõnes kohas läks mul etenduse mõte kaduma ja ma ei saanud täpselt aru, mida mingi sõna tähendab. Mul on hea meel, et ma nägin ka teistsugust etendust, kus räägitakse värsivormis. Eepose lavastamine oli paras katsumus teatriloojatele ja samasugune katsumus teatrivaatajale.

Kadri Kaasik