fbpx

Kronoloogia
Tähelepanu! Allolev loetelu ei ole täielik ega ammendav ülevaade teatri pikast ajaloost ning ei sisalda kõiki olulisi sündmusi ega kõigi isikute nimesid, kes 150 aasta jooksul teatris juhtivaid ning loomingulisi ameteid on pidanud.

1865 – 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts.
1869 – organiseeris Vanemuise Selts Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo.
1870 – 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg”. Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula “Maret ja Miina ehk Kosjakased” ning 1871 “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”.
1872 – 1878 juhtis teatrit Reinhold Sachker.
1878 – valiti August Wiera Vanemuise Seltsi laulu-, orkestri- ja näitejuhiks. Ta organiseeris käsitöölistest ligi 100-liikmelise poolkutselise kollektiivi ning juhtis teatrit kuni aastani 1906.
1883 – esietendus P.A.Wolffi draama “Preciosa” C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks.
1903 – hävis tules Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas.
1906 – avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu.
19061914 – teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, kes 1905-1906 õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti reziiklassis. Ta rakendas oma töös ansambliteatri printsiipi, toetudes psühholoogilise realismi taotlustele.
1908 – loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias.
1914-1921 – juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud.
1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon.
1925-1931 – oli teatri direktor ja näitejuht Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas.
1932-1934  – teatri direktor oli August Gailit (1932-1934)
1935 – sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava “Vikerlased”, lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper.
1939 – jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski “Karnevalisüit”.
1937-1939 – ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks.
1940 – pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934-1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios.
1941 – Ida Urbel lavastas Pugni-Glieri “Esmeralda”, esimese õhtut täitva balleti Vanemuises. Saksa okupatsiooni ajal jätkas Vanemuine tegevust, teatri külastatavus oli kõrge. Oluliseks sündmuseks oli Eduard Tubina balleti “Kratt” esiklavastus 1943.
1944 – suur osa trupist lahkus kodumaalt, teatrisse tuli palju uusi näitlejaid. Vanemuise teatrihoone süttis lahingute käigus ja hävis täielikult. Teater kolis Tartu Saksa Teatrisse (praegune Vanemuise teatri väike maja).
1944-1948 – juhtis teatrit Kaarel Ird.
1950-1953 – oli teatrijuhiks Aleksander Poljakov. Uus riigivõim püüdis likvideerida Vanemuise teatri muusikaosa, peaaegu täielikult lagunes balletitrupp.
1953-1955  juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus.
1956. aastal naases peale sundpausi teatri direktori-peanäitejuhi kohale Kaarel Ird, kelle juhtimisel tegutsevas teatris esietendus arvukalt eesti algupäraseid näidendeid, oopereid, ballette. 1956. aastal anti teatrile Tööpunalipu orden ning 1966 akademilise teatri nimetus. Vanemuise külalisetendused Moskvas, Leningradis ja Kiievis muutusid regulaarseks. Kaarel Ird juhtis teatrit.
1956-1985 Loodi püsivad sõprussidemed Potsdami Hans Otto Teatriga (Saksamaaa), Olomouci Oldrich Stibori Teatriga (Tsehhi), Tampere Teatriga (Soome). Esineti ka Ungaris, Jugoslaavias, Rootsis. 1960-ndatest aastatest alates töötasid teatri juures mitmed draama-, balleti- ja vokaalstuudiod, kust teatrile on tulnud olulist näitleja- ja lavastajatäiendust. 1960-ndate lõpul ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa.
1957-1974 oli teatri peaballettmeister Ida Urbel
1957 asus Vanemuises dirigendina tööle Erich Kõlar, kes taastas Vanemuise sümfooniaorkestri. Erich Kõlar oli Vanemuise teatri peadirigent aastatel 1958–1980 ja 1981–1984.
1967 – Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning
1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel.
1974-1997 oli teatri peaballetmeister Ülo Vilimaa
1985-1990 teatrit juhtis Ago-Endrik Kerge.
1987-1990 oli teatri direktor Mart Raik
1990-1993 teatrit juhtis Linnar Priimägi.
1991 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja.
1994 asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller.
1995-1997 tegutses kontserdisaali fuajees nn eksperimentaal- ehk E-lava, kus toodi välja viis lavastust.
1996 – tihenesid sidemed Uppsala Linnateatriga. Vanemuine gastroleeris edukalt Puccini ooperiga “Tosca” ja lastelavastusega “Väikese onu saaga” Rootsis. Uppsalast toodud Shakespeare’i- laval mängiti 1998. aasta kevadel Shakespeare’i komöödiat “Kaheteistkümnes öö”, lavastajaks Finn Poulsen Uppsalast.
1998  balletijuhi kohale asus Mare Tommingas.
1999.sai Vanemuise draamajuhiks Ain Mäeots ja muusikajuhiks Mihkel Kütson.
2000 J.Straussi opereti “Öö Veneetsias” (lavastaja Mare Tommingas) esitamisega Tartu Raekoja platsil taasluuakse Vanemuise suviste vabaõhulavastuste traditsioon
2000-2006 toimus Vanemise teatri korraldusel rahvusvaheline I.D.A. tantsufestival
2004. aastal asus muusikajuhi kohale Hendrik Vestmann
2005 Kauksi Ülle “Taarka” (lavastaja Ain Mäeots) lavastusega Obinitsas tekib Lõuna-Eestis toimuvate vabaõhulavastuste traditsioon
2006-2007 oli muusikajuhiks Toomas Vavilov.
2003 sügisel lahkus teatrijuhi kohalt Jaak Viller, kultuuriministeerium määras teatrijuhiks Aivar Mäe
2006-2010 oli draamajuhiks Sven Karja
2007-2012. töötas teatrijuhina varasem peaprodutsent Paavo Nõgene
2008-2011 oli muusikajuhiks taas Mihkel Kütson
2009 alustas uue formaadiga teatri noortetöö osakond: toimus esimene Kollaste Kasside suvekool, mille jooksul valmib noorte teatrihuviliste poolt ette kantud teatrilavastus
2011-2013 oli Vanemuise draamajuhiks Urmas Lennuk.
2011 augustist alates on Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi
2011 tekib Vanemuise Sümfooniaorkestri Kassitoome suviste vabaõhukontsertide traditsioon
2011 alustab Vanemuine väikelastelavastuste andmist Teatri Kodus
2012 registreeriti Sihtasutus Teater Vanemuine, mis 01.01.2013.a. võttis üle riigiasutuse Teater Vanemuise vara, tegevuse, õigused ja kohustused
2013-2019 oli Vanemuise teatrijuhiks Toomas Peterson.
2013 aasta augustist on Vanemuise draamajuht Tiit Palu
2014 lõppevad Vanemuise väikese maja renoveerimistööd
2016-2017 uuendatakse põhjalikult Vanemuise suure maja lavatehnikat, heli-ja valgusparki. Töid teostavad Show Theatre Equipment Trekwerk BV Hollandist.
2018 toimus esimene Vanemuise teatri korraldatud rahvusvaheline teatrifestival Vabaduse Festival
2018 toimusid Vanemuise esimesed külalisetendused Ameerika Ühendriikides ning Hiina Rahvavabarfiigis; New Yorgis ja Washingtonis mängiti kaht draamalavastust, Tiit Pallu autorilavastust “Põlenud mägi” ja Vendade Grimmide “Punamütsikest” (lavastaja Veikko Täär), Hangzhous, Shangais ja Dalianis andis Vanemuise balletitrupp etendusi tantsulavastusega “GO – mäng kahele” l(Lepo Sumera muusika, lavastaja Teet Kask)
2019 1.augustil alustas Vanemuise teatrijuhina Kristiina Alliksaar