Tubin keerab kommertsile selja

Kui kraana Vanemuise ees kolmapäeval pronksist dirigendi oma alusele tõstis, sai mööduvatele tartlastele lõplikult selgeks, et Eduard Tubina kuju hakkab seisma linna poole seljaga.
Mõnele muusikasõbrale meenus tunamullu jaanuaris Vanemuise kontserdimajja kavandatud kontsert, kus ERSO soovis esitada Tubina balleti «Kratt» muusikat. Kuid et mõni tund enne esitust oli müüdud vähem kui kümme piletit, jäi kontsert ära.
Kas selg-linna-poole-olek näitab suhtumist «Krati»-leigetesse tartlastesse? «Tubin ei taha ostuvoogusid juhatada,» esitas mälestusmärgi üks autoreid skulptor Aili Vahtrapuu muigvelsui oma tõlgenduse.
Ostuvood viitavad valmivale kaubamajakolakale. Kui skulptor koos arhitekt Veronika Valguga pärast konkursivõitu kuju Vanemuise ette üksikasjalikumalt kavandama hakkas, oli vaade teatriesiselt nõlvakult Emajõele täielikult avatud.
Nüüd seisab ees hiigelsuur kommertsliku sisuga hiidkast, tulevane kaubamaja, ning pooletonnine ja kolme meetri kõrgune pronksist Tubin näitab sellele oma sabakuues tagapoolt. Tema palge ees on teatrihoone.

Käsi dirigendikepita

Tubina kätes, erinevalt konkursi võitnud maketist, dirigendikeppi ei ole.
Seda ei ole vähemalt kolmel põhjusel. Esiteks – koori juhatamisel saavad dirigendid hakkama oma ihuliikmetega. Teiseks – pikk pronksist teravik oleks langenud varem või hiljem nende saagiks, kes peaga ei mõtle.
(Intermetso. «Vandaalide vastu ei saa,» märkis Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna ehitusteenistuse vanemspetsialist Marje Kibal. Samuti ei saa selle vastu, kui mõni üleannetu tahab pronkskuju käte küljes rippuda.
Mis võib aga osutuda eluohtlikuks, kui seda mitmekesi ühekorraga teha, sest kuju on dirigeerimishoos keharaskuse viinud paremale jalale ja on teatrihoone poole kaldu. «Kõik on võimalik, aga tahaks loota parimat,» ütles Kibal. Intermetso lõpp.)
Ja kolmandaks – käte asend viitab sellele, et Tubina kuju palub vaikust. «Ta oli tagasihoidlik mees, kes tahtis olla omaette,» rääkis Aili Vahtrapuu.
«Ühtlasi on see sisemine dialoog kohaga, mis on tühi, aga mis on samal ajal täis helisid. Nii väljendub tema tunne, suhe sellesse ruumi.»
Umbes kümne nädalaga on tekkinud teatrihoone ette nõlvale tosina sammu laiune ja kahe tosina sammu pikkune terrass. Selle ühes servas seisab pronkskuju, mille ees on kolm tosinat pinki. Nende all on valgusallikas. Kuju kõrval on neli sellist pinki, mille sees on kõlar.
(Intermetso. Tubina mälestusmärgi paigaldamise koordineerija linnavalitsuses Marje Kibal märkis, et arhitekt Veronika Valk oli kavandanud pinkidesse küttekaabli, nii et külmal ajal oleks olnud hea soe istuda. Samuti oli alguses ette nähtud pinkide all veeauru tekitamine.
«Reaalselt ei olnud seda kõike võimalik ellu rakendada,» ütles Kibal. «Koostöös arhitektiga jõudsime seisukohale, et osa asju tuleb ära jätta, sest peame mõtlema ka hilisemale hooldekulule.»
Sestap ei olegi veelembese skulptori Vahtrapuu nüüdses taieses auru, voolavast või tilkuvast veest rääkimata. Intermetso lõpp.)

Kõlaritest tulvab muusika

Kõlarid on ka terrassiseinas ja teatrihoone sissepääsu varikatuse all. Neist hakkab kõlama salvestis, mille loonud prantsuse helidevõluri Louis Dandreli maailmakuulsust võrdles skulptor Eestit jaanuaris väisanud filmimaestro Peter Greenaway omaga.
2,1 miljonit krooni maksma läinud mälestusmärki saab täies ilus vaadata ja kuulata pärast avamist kell 15 pühapäeval.
Tund hiljem algab kontserdimajas kontsert, kus Tubina muusikat esitab Vanemuise sümfooniaorkester Lauri Sirbi juhatusel. Kontserti korraldava Vanemuise teatri peaprodutsent Paavo Nõgene lubas, et see toimub kindlasti.