Suurfilm tuleb suurelt lavale
Tartu Postimees, Raimu Hanson
Rootsi filmikuulsuse Ingmar Bergmani viimane suurfilm «Fanny ja Alexander», milles osales 150 nimelist tegelast ja peaaegu 1000 statisti, tuleb Vanemuise lavale samuti tavatult suure trupiga: 24 näitlejat mängib 34 rolli.
Detsembris 1982 valminud film tõi tegijaile neli Oscarit ja Kuldgloobuse. Kinodes linastus see kolmetunnilise ja televisioonis viietunnilise variandina. Vanemuise väikses majas laupäeval esietenduva lavastuse vaatajail tuleb aega varuda veidi üle kolme tunni, mille sees on kaks vaheaega.
«Fanny ja Alexander» kujutab värvikalt rootslaste perekonnaelu 19. sajandi alguse Uppsalas. Lavastaja Ain Mäeotsa sõnul puudutab see materjal tänapäevalgi tähtsaid teemasid. Nendeks on tegutsemistahe, elujõud, headus, suhted peres ja laiemalt, hea ja kurja piiri suhtelisus.
Erateatrit pidava Ekdahli pere saagas tegutsevad lesestunud vana näitleja Helena (Liina Tennosaar) ja tema pojad – teatridirektor Oscar (Margus Jaanovits), professor Carl (Riho Kütsar) ja ärimees Gustav Adolf (Ott Sepp) – peredega.
Helgust ja karme noote
Lavastusest kiirgab helget alatooni ja huumorit, kuigi selles on ka valusaid ja karme noote. Neid kannab endas Eesti draamateatri näitleja Mait Malmsteni kehastuses piiskop Edvard Vergérus, kellest saab mõneks ajaks Fanny ja Alexanderi kasuisa.
Malmsteni arvamuse kohaselt on Alexanderi prototüübiks suure tõenäosusega Ingmar Bergman ja Edvard Vergéruse prototüübiks Ingmar Bergmani isa, kes oli vaimulik.
«Loomulikult on Vergérus lavastuses võimendatud kujul,» lisas näitleja. «See tegelane on deemonlik ja kasutab äärmuslikke vahendeid. Aga deemonitega on Bergman kogu oma loomingus tegelenud.»
Malmsten osaleb esimest korda Vanemuise lavastuses. Taas on siin laval Elina Pähklimägi. Ta mängib lombakat lapsehoidjat Majd, keda ihaleb naistekütt Gustav Adolf.
Lavastaja käe all on veerandsaja näitlejaga trupp. «Üle aastakümnete ei ole Vanemuises nii suure kollektiiviga ja nii mahukat draamatükki olnud,» ütles Ain Mäeots. «Ma arvan, et see on väga elus ja ilus asi.»
Loos on tähtsal kohal lapsed. Põhiliselt nende vaatevinklist ongi lugu edasi antud. Fanny osas on Sandra Reigo või Kristiina Raahel Uiga ning Alexandri osas Mikk Kaasik või Karl Kristjan Puusepp. Nad valiti välja konkursile tulnud 160 lapse hulgast.
«Nad on väga tublid,» ütles lavastaja. «Ma olen proovides tihtipeale ehmatusega avastanud, et nõuan lastelt kõike täpselt samadel alustel nagu suurtelt näitlejatelt.»
Lapsed mitte ainult ei mängi, vaid ka laulavad kogu trupiga kaasa.
Lavastuse muusikajuht, Vanemuise kontsertmeister Ele Sonn on samuti näitlejana vaatajate ees – proua von Bahlen. «Otsustasime, et kasutame tükis ainult elavat muusikat,» ütles ta. «Muusikanumbreid on päris palju – Schumanni, rootsi rahvalaulu, Bellmani loomingut.»
Kaks filmi
Nädala pärast esietendub Vanemuises järgmine uuslavastus. Nii «Fanny ja Alexander» kui ka Peeter Tammearu lavastatud «Madisoni maakonna sillad» on mõlemad enne saanud kuulsaks filmina.
Mäeotsa arvates on see mängukavas kokkusattumus, kuid teda see ei häiri, sest mõlemad on suured inimlikud lood.
«Me otsime ükskõik mis ajastu suurtest lugudest seda, mis kõlksuks kokku meie endiga,» ütles Mäeots. «Olgu need lood siis Ameerikast või Rootsist – inimesed on ikka inimesed, olgu nad aristokraadid või väikese küla elanikud.»
Tema sõnul ei ole kuigi tähtis, et «Fanny ja Alexander» ning «Madisoni maakonna sillad» on varem tulnud vaatajate ette heade filmidena, kõige tähtsam on see, et inimene lahkub saalist suure ja olulise elamusega.