Loe

Sadamateatris kõlab sõnade muusika

Grete Nellis, Tartu Postimees

Grete Nellis, Tartu Postimees

«Kuningas Richard Kolmas» nõuab vaatajalt jäägitut tähelepanu ja eelteadmisi, vaid nii saab lavastuse väärilise elamuse.

Tragöödiat «Kuningas Richard Kolmas» on Eestis lavastatud vaid kolmel korral, neist sel sajandil vaid üks. Shakespeare’i teisi näidendeid on lavale toodud hulga rohkem ning laupäeval esietendunud lavastuses kaasa teinud näitlejatest on enamik mänginud vähemalt mõnes nendest.

Lavastaja Barrie Rutter on Shakespeare’iga tegelenud korduvalt nii ise laval seistes kui ka lavalolijaid juhendades. Ka «Richard Kolmandat» on ta lavastanud mitmeid kordi ja mitmes keeleski.

Nõuab keskendumist

Lavastus keskendub eelkõike loo jutustamisele. Anu Lambilt valmis selle tarbeks uus tõlge, mis võimaldas teksti muuta tänapäevasemaks, näitlejale suupärasemaks ja vaatajale hoomatavamaks.

Kuid sellegi poolest nõuab tekst jäägitut keskendumist. Esmalt seetõttu, et näidendis on tegemist keerukate perekondlike suhetega, mis ettevalmistumata teatrikülastajal võib esmase vaatamisrõõmu sootuks ära võtta, sest kogu tähelepanu on suunatud tegelaste omavaheliste seoste ja suguluste jälgimisele.

Kuid veel enam seisneb nautlemise keerukus selles, et tekst on värsivormis, mida Eesti teatrites kohtab harva ja seda harvemini selles vormis õnnestunud lavastusi. Kuid sellele, kel enne etendust on mahti kavaleht tähelepanelikult läbi lugeda, avaneb võimalus kogeda täpselt komponeeritud sõnade muusikat.

Mainitud muusika tuleb lavastaja töömeetodist keskenduda eelkõike teksti rütmile ning musikaalsusele, mis on ka põhjus, miks tal on õnnestunud lavastada nii Tartus kui mujal kohalikku keelt tundmata.

Ent laskudes lähemale detailidele kohtab ka ebakõlasid.

Seda enam, et lavastaja on pärit Shakespeare’i kodumaalt, tundub imelik näitlejate ebatäpsus inglise nimede hääldamisel. Tuntumad nimed nagu Anne ja Elizabeth hääldatakse originaalkeeles, samal ajal Hastings ja Buckingham aga veidras hübriidkeeles.

Lisaks unustab Richard (Jüri Lumiste) tihtilugu ära nii oma lombaka jala kui närbunud kasutu vasaku käe.

Lisaks märkab näitlejate mängulaadis nii irooniavaba manerismi (seda just eriti naisrollide puhul) kui liigset tagasihoidlikkust (meeskõrvalosad), mis ei ole lavastaja poolt põhjendatud.

Irooniline ja rõhutatud teatraalsus toimib aga suurepäraselt nii Merle Jäägri hullumeelses ja energiast pakatavas Margareti rollis kui Hannes Kaljujärve rahulikus Bucking­hamis ning Jüri Lumiste narrilikult saatanlikus Richardis.

Puudu jääb aga kõigil kõrgest soost tegelastele omasest kuninglikkusest.

Seda püütakse luua uhkete ja pealtnäha kallite kostüümide ja aksessuaaridega, kuid näitlejatest ei õhku just kuninglikku elegantsi.

Tähendusi loov kujundus

Kõrvuti küllaltki kontseptsioonivaba sõnalise poolega on kunstiline kujundus modernne ja tähendusi loov. Minimalistlik lavakujundus on metalne ja karge.

Nii valgus- kui muusikaline kujundus on lihtsad, ent mõjuvad. Rütmilisust järgib muusika, mida kasutatakse küll vähe, ent näiteks stseenid Richmondi (Tanel Jonas) võidust Bosworthi lahingus või Clarence’i (Riho Kütsar) tapmisest kahe groteskse mõrtsuka poolt (Alo Kurvits, Leino Rei) on lavastuse ühed terviklikumad.

Mis puutub võimalikesse tänapäevasustesse, siis Richardi poliitilised võimumängud käivad rikaste ja võimukate kõledas maailmas, kus kellegi tunded ei ole ehtsad ja kus relvadeks on sõnad ja nii avalik kui seljatagune laim.

Sealt võiks tuua paralleele äsja üle Eesti tuhisenud valimiskeerisega, kuid kas seegi headuse võiduga kurjuse üle lõpeb…

Esietendus Sadamateatris
• Vanemuine esietendas 17. oktoobril Sadamateatris William Shakes­peare´i võimutragöödia «Kuningas Richard Kolmas», mille on tõlkinud Anu Lamp.
• Lavastaja Barrie Rutter (Inglismaa), helikujundaja Conrad Nelson (Inglismaa), kunstnik Lilja Blumenfeld.
• Mängivad Jüri Lumiste, Riho Kütsar, Ao Peep, Aivar Tommingas, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Raivo Adlas, Ott Sepp, Toomas Täht (Augsburgi Linnateater), Martin Kõiv, Tarmo Tagamets (Võru Linnateater), Markus Luik, Tanel Jonas, Leino Rei, Alo Kurvits, Marika Barabanštšikova, Merle Jääger, Kais Adlas, Maria Soomets ja Tanel Aavakivi.

19.10.2009