Ringvaade muusikalitaevas

Mari Hiiemäe, Äripäev

Vanemuise muusikalikontsert Memory üllatastas publikut vähekuuldud palade valikuga. Hitte (ka potentsiaalseid tulevasi hitte) oli laulude seas ridamisi, kuid õnneks mitte neid kõige äraleierdatumaid.

Memory galasse oli kaasatud tänavu mitmeid laulvaid näitlejaid, kelle osalemine tegi šõu meeleolukalt reipaks ning lõbusamaks kui see varasematel aastatel on olnud. Tänavusse repertuaari oli valitud peaasjalikult kerget ja lustakat materjali, mida püüti põnevamaks muuta kohatise lavastatuse efektiga.

Kava oli üllatusi täis. Esiteks oli see põnev ainuüksi mitmekesise allikmaterjali poolest, mis kontserdi käigus maha mängitud sai. Konferansjee Tarmo Leinatamme sujuvaks tervikuks kokku jutustatud ning tutvustatud programm sisaldas dramaatilisi muusikalihitte kõrvuti Ruja lauludega, operetiviisid vaheldusid poplugudega.

“Detektiiv Lotte”, rokkooperi “Ruja” ja “Queeni” laulud ning “Catsi” ja “Ooperifantoomi” muusika pole kuigi sarnane, selleks et ühelt ja samalt lavalt järjestikku kosta. Memory gala puhul mõjusid aga hüpped ühes ja teises suunas üsna loomulikuna.Teiseks tegi asja vaheldusrikkaks erinevate esituste kõrvutamisvõimalus. Professionaalsetest lauljatest solistid särasid laval oma koolitatud häälega, näitlejad köitsid publikut lauludele lisaks aga palakesksete minirollidega.

Muusikale lisaks nägi Memory-õhtul nii tantsunumbreid, temaatilisi kostüüme kui ka dramaatilist stseenide läbimängimist. Õnneks ei mõjunud kõik see segapuder erinevatest materjalidest kokku keeratud pidetu klipina, vaid pigem pikkade sammudega tehtud ringvaatena muusikalitaevas, millena etendus ju mõeldud oligi.

Kõige menukamad etteasted tegid “kaanepoisid”, kui Leinatamme sõnu kasutada, ehk siis Vanemuise staažikad menunäitlejad Hannes Kaljujärv ning Aivar Tommingas, kelle kaudu tänavusele Memoryle eelreklaami tehti ning kelle näod ka gala kavalehti kaunistasid.

Loomulikult lisas ürituse suhtes aukartust Memory gala juurde kohustuslikuna kuuluv täiemõõduline sümfooniaorkester. Kõlama jäi mõte, et kui ikka nii palju inimesi ühe asja õnnestumiseks oma jõud on ühendanud, siis peab see järelikult olema tõsisem projekt, millel on mõte sees.

Publikuenamus tabas selle mõtte ära. Nautis elamust ning läks lavalt voolava lõbusa meeleoluga kaasa. Kui Leinatamm kontserdi lõpul küsimusega kuulajate poole pöördus, et kas nad ka järgmisel aastal sama kontserti kuulama soovivad tulla, oli “jah” hõikajaid igatahes märgatavalt palju.