Noor näitleja Liisa Pulk pääses lavakast pärismaailma

Eve Jaakson, Naisteleht

Näitleja Liisa Pulk tuli mõne päeva eest toimunud intervjuule kergelt longates – üks vale samm ja oligi jalg välja väänatud. Aga näitlejale kohaselt lubas ta siis, et homseks „Puhastuse“ esietenduseks on kõik korras. Peab olema, sest tema kehastada on seal üks peaosalistest, valusate läbielamistega Zara.
Sofi Oksaneni nii kriitikute kui lugejate poolt hinnatud „Puhastus“ on ilmselt paljudel eestlastel juba loetud, seda ümber jutustama me ei hakka. Liisa (25) mängib tükis Zarat, Eesti juurtega Vladivostokis kasvanud tüdrukut, kes satub inimkaubitsejate kätte, keda pekstakse, piinatakse, vägistatakse ja sunnitakse prostitutsioonile. Kummalise pääsemise leiab ta Eestis, oma vanaema õe juures.
„Mul on tuttavaid, kes ütlesid, et see raamat on nii kole, et nad ei võta seda kunagi uuesti kätte, ja teatrisse etendust vaatama nad ka ei tule,“ räägib Liisa. Ta nõustub: see on väga julm lugu. „Aga ei ole k o l e! See on inimeste lugu,“ vaidleb samas vastu.
Eestlaste lugu
Liisa meelest ei tohiks me inimeste sooritatud õuduste – olgu need siis sündinud minevikus või tänapäeval – eest pead liiva alla peita. Eestis ei ole perekonda, keda sõjad ja okupatsiooniterror poleks üht või teist viisi puudutanud. „Mu vanaema on rääkinud, et tema isa viis pere metsa. Nii pääsesid nemad küüditamisest,“ räägib Liisa.
Noor naine tunnistab, et ilmselt üritab tema „Puhastuses“ näha mitte ainult vägivalda ja talumatut koledust, vaid ka muid aspekte. „Ma ei saa seda nii hinge võtta,“ seletab Liisa. Kui ta näitlejana süveneks iga rolli puhul üdini selle traagikasse, oleks endal väga raske elurõõmu säilitada või üldse ellu jääda.
Alles kevadel Eesti teatri- ja muusikaakadeemia lavakunstikooli lõpetanud Liisas tekitab „Puhastusele“ juba enne esietendust pööratud tähelepanu natuke pelgu, aga samas leiab näitleja, et tal on väga vedanud. Muidugi oleks turvalisem teha hooaeg või paar väiksemaid sutsakaid, vaikselt teatriellu sisse elada. „Aga ega siis koolist ei tule valmis näitlejad, edasi peab arenema. Ja edasi saab areneda ainult läbi väljakutsete ja töö,“ leiab Liisa.
Lavastusest ei taha Liisa väga palju ette rääkida, ent lubab, et julmusest ja vägivallast lastakse publikul ise aru saada, ilma jõhkraid akte neile otse nina alla toppimata. „Nii et kes loodab räiget vägistamist näha, see peab kahjuks pettuma,“ sõnab ta veidi irooniliselt. Ei näe laval ka paljast Liisat, kes ise arvab, et laval võib küll näidata ja teha kõike, aga see kõik peab olema väga põhjendatud.
Liisa meenutab, et Avignoni teatrifestivalil nägi ta Jan Fabre lavastatud tükki, kus paljud näitlejad olid alasti, ning koera mängivale mehele torgati jahipüss tagumikku. Ja kõik tundus täiesti okei, seda tükki oligi vaja nii teha. Aga sellest, kui näitleja pannakse lihtsalt efektitsemise pärast paljalt laval ringi jooksma, Liisa eriti ei pea.
Avastab pärismaailma
Mis lavakunstikooli puutub, siis tunnistab noor näitleja, et kevadel oli natuke kahjugi, et õpingud läbi said. Kindlasti võiks nende õppejõudude käe all veel teist samapalju õppida ja igav ei hakkaks, ometi leiab Liisa nüüd, et iseseisvus ja vabadus on pärast tudengipõlve ka äärmiselt võluvad.
Pole ju teab mis saladus, et lavakas paneb noored inimesed hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni nii rakkesse, et muuks peale teatri neil aega ei jää. „Ma veel ei tea, kuidas pärismaailm välja näeb,“ tunnistab ka Liisa. „Aga siiani tundub väga mõnus!“
Pärismaailmas elab Liisa Tartus väikses üürikorteris kesklinna ja Supilinna piiril. Ja mitte üksi, vaid koos elukaaslasega, kellega ta tutvus juba siis, kui esimesel korral teatrikooli sisse ei saanud ja rahvusülikoolis kaks aastat semiootikas tudeeris.
Nagu suurem osa Liisa lähedasemaid sõpru, pole ka tema elukaaslane teatriga seotud. Ja see on Liisa meelest suurepärane: sama hea kui kolleegide ja endiste kursusekaaslastega teatrist muljetada, on rääkida teiste inimestega muust kui teatrist. Kui tekib rohkem vaba aega, pühendabki Liisa selle parima meelega sõpradele. Kindel plaan on praegu see, et pärast „Puhastuse“ esietendust läheb ta kaaslastega metsa seenele.