Miks?

Miks teeb Vanemuine muusikalikontserdiga «Memory 2006» reklaami lääne heliloojatele – kavas on ju pelgalt Andrew Lloyd Webberi, Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse, Mitch Leigh’, Leonard Bernsteini ja Elton Johni loomingut?

Paavo Nõgene , Vanemuise peaprodutsent:
Tegelikult on nii, et «Memory» idee ei ole teha reklaami lääne heliloojatele, vaid pigem muusikalidele, mis on olnud Vanemuise teatri repertuaaris või tulemas.

Mille poolest erineb tänavune «Memory» mullusest?
Eelmise aasta «Memory» pööras rohkem tähelepanu muusikalidele «West Side Story», mis oli kuu aega varem esietendunud, ja «Cats», mis oli esietendumas. Sellel aastal on suurem rõhk «Chessil».
Tutvustame muusikat, mis on neis muusikalides, ja loodame seeläbi inimesi Vanemuise teatrisse nendele etendustele kutsuda.

Kuidas publik esimese «Memory» 4. jaanuaril Estonias vastu võttis?
Estonia kontserdisaal on natukene keeruline helitehniliselt võimendatud kontsertide tegemiseks, aga sellele vaatamata läks kontsert kenasti.
Inimesed, kes olid saalis, jäid – nii palju, kui ma olen saanud tagasisidet – väga rahule.

Seekordset «Memoryt» on kavas esitada Tallinnas, Pärnus, Jõhvis ja Tartus kokku kaheksa korda, viimased on 11. ja 12. jaanuaril Vanemuise kontserdimajas. Kas on veel vabu pääsmeid?
Kahjuks ei ole. Kolmapäevaõhtuste andmete järgi on kõik kohad välja müüdud.

Rahvale südamesse läinud heliloojate, näiteks Vassili Solovjov-Sedoi, Issaak Dunajevski ja Boris Kõrveri loomingut ei ole küll praegu Vanemuise mängukavas, aga miks ei võiks kunagi teha kontserdi ka nende teostest?
Võtame selle mõtte teadmiseks. Vanemuise lavalt on käinud läbi väga palju muusikale. Tegelikult hõlmab «Memory» neist ainult ühte väikest osa. Selles mõttes on kavu võimalik koostada igasuguseid.