fbpx

Maarja-Liis Ilus: “See, kui naine mehi ära kasutab, ei tee veel temast bitchi.”


Aigi Viira, Õhtuleht

Selge on see, et Evita rolli poleks ma viis aastat tagasi suutnud teha,” ütleb Maarja-Liis Ilus, kes eile õhtul sai maha oma elu suurrolliga muusikalis “Evita”. “Praegu on minu jaoks õige aeg. Ma tunnen, et see ei käi praegu mul üle jõu. Ka hääleliselt mitte.”

Viimased nädalad on lauljatar Maarja-Liisile rasked olnud. Evita Peroni pärast. Teisiõnu Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice’i muusikal “Evita”, mis eile õhtul Tallinnas esietendus, pagendas Maarja-Liisi nädalaiks Tartusse proovidesse ja lubas ta Tallinna tagasi alles sel nädalal, kui muusikal Vanemuise väikese maja lavalt Solarisse üle toodi.

Päev enne seda, kui Maarja-Liis esimest korda Evitana Solarise laval proovi tegi, on lauljatar rahu ise. “Etendus on valmis, aga puhastamistööd on palju,” sõnab ta. “Lava on ikka hirmutavalt suur. Käisin seal vaatamas Tiina Talumehe moeshow’d, istusin eelviimases reas ja esimest korda tekkis närv sisse, kuidas sellest saalist teatrietendust vaadata on. Kui istud esimeses reas, näed näitleja nägu, kuid tagumistesse kostab vaid hääl ja paistab keha. Ei saa ennast ju palju suuremaks ka mängida, siis on esimeste ridade inimestel imelik vaadata.”

Oled ju ometi sel laval juba üles astunud. Siis, kui Solarise keskuse avakontserdil Evitana esinesid.

Seda küll, aga “Evita” etendusega pole ma sel laval olnud. Olime kogu aeg Vanemuise väikse maja laval.

Mastaabi vahe on siis erakordselt suur ja sinu lavakäigurajad said meetreid juurde?

Jah, kindlasti. Eelkõige on see väljakutse koorile, kes peab end laval massistseenides niimoodi jagama, et kogu lava oleks täidetud. Neile on see kindlasti raske. Kui mina seal üksi olen, siis on see valgustaja probleem, et ma näha oleksin. Vanemuise väikses majas polnud üldsegi ruumi, nii et koperdasime üksteise otsas. Mul on nii kiired kostüümivahetused ka, et see oli lisastress. Tuli tungelda inimeste vahel. Nüüd on lava suurem ja vähemalt on ruumi.

Mitu parukat sul on?

Algul pidi olema neli, nüüd on kolm. Kostüüme on aga nii palju, et ma ei teagi, mitu neid on. Aga väga palju on neid.

Vahetused on imekiired, et ma ei saa nendega üksi hakkama. Vahepeal ripun kuskil lae all ja abiline viskab mulle kleidi üles ja saab nii vahetatud. Lisapinge on küll, sest praegu on kõik nii täpselt ajastatud, et mis siis saab, kui mõni lukk kinni kiilub või ei saa kingapannalt kinni … siis ma ei tea, mis saab (naerab).

Jääd lihtsalt muusikast maha.

Nojah. Võib-olla on mingi variant, kus saame Tarmo Leinatammega kokku leppida, et mõnd eelmängu annab venitada, kui vaja.

“Evita” on hea hääletrenn

Oled sa esimese Vanemuise “Evita” lavastuse ära vaadanud?

Vaatasime seda proovide ajal. Olen seda Tartus vaatamas käinud, aga väga ma seda etendust ei mäletanud.

Oli see lavastus sulle abiks või takistuseks?

Abiks ei olnud, takistuseks ka mitte. Ta oli nii teistmoodi. Muusikalises mõttes oli hea selle pealt õppida. Kuulasin Siiri Sisaski variante küll.

Siiri jaoks tehti “Evita” ajal partiid madalamaks ja tal läks hääl ära, kas “Evita” sinu häälele pole liiga teinud?

Ei ole teinud. Mõnes mõttes on see hea hääletrenn. Peaasi, et mingit gripiviirust ei saa. Hommikuti panen küüslauku saia peale ja haisen nagu tõhk (naerab), aga mis teha – peaasi, et tervis oleks korras.

Loodetavasti teevad su lavapartnerid sama, kui koos küüslaugu järele lehkate, on kergem.

(Naerab.) Ma tegelikult avastasin küüslaugukapslid. Need ei haise. Mul on tervise pärast hirm küll. Tavaliselt on mul nii, et kui on pingelangus, tuleb ka haigus kallale. Siin vahepeal olid proovivabad päevad ja ma päris lõdvaks ennast ei lasknudki.

Peab end Evita Peroniga sarnaseks

Kui sa Evita rolli vastu võtsid, kas sul siis pelgu ei olnud? Sellise mahuga muusikalirolli pole sa ju varem teinud.

Hirmu ei olnud. Kui Georg Malvius ja Tarmo Leinatamm minuga kokku tahtsid saada, siis ma ei teadnudki, miks. Ma ei hakanud ka enne küsima, milles asi. Läksin puhta lehena. Ma olin üllatunud, et üldse hakatakse teist korda Evitat tegema, aga ega ma pikalt mõelnud. Ütlesin kohe, et kui noodid on minu jaoks lauldavad, siis tahan selle väljakutse vastu võtta. Pigem olin elevil ja mul oli hea meel, et mulle seda teha pakuti. See on nii äge roll ja nii ilus muusikal ja maailmas pole palju neid muusikale, mis mulle sobivad.

Aga Georg Malvius ütles, et temale sai saatuslikuks see, et me “Renti” tegime koos – sellepärast ta julges mulle ka “Evitat” pakkuda. Seal mängisin lesbit ja see oli suur ja terav väljakutse. Aga ma ei kujutaks ette, mis võiks mulle olla “Evitast” suurem väljakutse. Usun, et see jääbki mu suurimaks muusikalirolliks.

See ei pelutanud sind, et su näitlejavõimed võrreldes Siiri Sisaski omadega on piiratumad?

(Naerab.) Miks nad piiratumad peaksid olema?

Sisaskil on ürgnäitleja natuur, sinul mitte. Sina oled külm ja kauge tüüp, Siiri mitte.

Ma ei tea, mida sa täpselt ürgnäitleja natuuri puhul mõtled. Pigem on minu jaoks tähtis, et kui inimene tuleb seda etendust vaatama, siis ta ei vaata laulja Maarja-Liis Ilusat, vaid suudab sisse elada muusikali. Siiril on tugevalt eristuv hääl ja maneer, kuidas ta laulab ja ma nägin “Evitas” ikka Siirit. Mina proovin Evitana unustada seda, kuidas ma laulan oma kontserdil enda materjali. See on tohutu väljakutse, et saaksin enda imagost lahti. Ja ilmselt see päriselt ei pruugi õnnestudagi.

Kui sina ütled, et ma olen külm ja kauge, siis eks Evita oli ka selline, aga lihtrahvani ta suutis leida tee. See, et ma võõraste jaoks külm ja kauge tundun, ei ole mulle nii tähtis. Ma ei arva, et ma Evitast tüpaažilt kardinaalselt erinen. Ma ei pea midagi sellist tegema, mida ma tavaelus ei tee. Evita on sihikindel ja rahulik naine, kel on eesmärgid väga selgelt seatud. Ses mõttes leian küll Evital endaga paralleele.

Mina küll ei taha hästi uskuda, et sina, malbe Maarja-Liis, oled oma põhiolemuselt samasugune bitch kui Evita.

Ma ei ütleks, et Evita bitch oli. See, et naine mehi ära kasutab, ei tee veel temast bitchi. See, et talle aristokraadid ei meeldinud ja ta lihtrahva poole hoidis, ei tee temast bitchi. Pigem näen ma tema puhul sihikindlust ja tarkust, kuidas oma sihtideni jõuda. Ja näen ka traagikat: kui õudne see on, kui sul on kindel eesmärk midagi ära teha ja siis jääd sa haigeks, suredki ära ja need asjad jäävad tegemata. See võib tabada igaüht. Selge see, et olen Evita enda jaoks teinud positiivseks kangelaseks.

Sa paistad elavat üsna sihikindlat elu ja tead täpselt, mida ja millal teed.

Täpselt ei tea, aga mul on üsna kindel plaan, mille nimel ma rabelen. Kui võtan pähe, et tahan plaati lindistada, siis ma seda ka teen. Mul ei ole utoopilisi unistusi, et kümne aasta pärast tahaksin kuskil laval laulda ja siis hõljun oma unistustes. Ma olen realist ja võtan üsna lühiajalisi plaane, mida saab kohe täitma hakata. Viie aasta plaani mul tõesti ei ole (naerab).

Märkmik on ääreni täis?

Mul ei ole märkmikku, asjad on arvutis kirjas ja mõni asi ka peas. Ma ei ole selline, kes näpuga järge ajab, et mis minust uuel nädalal saab.

On iseenda jurist ning mänedžer

Sinul on käed-jalad tööd täis, muusikal valmis, plaat valmis, esinemisi üksjagu eeski. Sind ei ole masu kuidagi kiusanud?

Firmadele esinemisi on vähemaks jäänud, kuid samas on kontserdikorraldajad tulnud, kes teevad piletiga üritusi. Ise olen ehk valivamaks muutunud, mida teen. Kui on kontserdikorraldaja, kes hingega asja ei tee ning tulemuseks on pooltühi saal, siis keda tal ikka süüdistada on kui artisti: näed, ei toonudki rahvast kohale! Isegi siis, kui on halb helitehnika, siis saab ikka artist jama kaela (naerab).

Palju sul on olnud kogemust tühjale saalile laulda?

Mul pole väga hullu katastroofi olnudki. See aga tuleb sellest, et olen ise suutnud neid eos elimineerida. Kui näen ära, et korraldajal kogemust ei ole, siis tuleb süda kõvaks teha ja ei öelda.

Kui piinlikud need ei-ütlemised sulle on?

Üldiselt oskan ei öelda küll. Oleneb olukorrast, kuid olen aastate jooksul seda õppinud. Mina pean ju ise valikud tegema, sest kurja mänedžeri, kes seda minu eest teeks, ei ole. Teen ise oma otsused ja saan ise hakkama.

Miks sul siis ei ole kurja mänedžeri ja pr-juhti?

Sest Eestis pole sel asjal mõtet. Eesti on nii väike. On artiste, kel on mänedžeri vaja, kes siis artisti pakuks, aga mina olen seni hakkama saanud nii, et pole pidanud end pakkuma. Kontserdikorraldajad helistavad otse mulle ja nii on kõige lihtsam.

Sestap õppisid ka õigusteadust, et ise asju ajada?

Eks see oli põhjus, miks läksin sellist asja õppima. Et ise oma lepingutega toime tulla.

Sa oled suhteliselt kalkuleeriva mõistusega artist?

Arvan küll, jah. Oleneb asjadest, aga mingites küsimustes on mul selgelt paigas, kuhu oma aega kulutan.

“Õnneseene” aegu sa vaevalt niimoodi mõtlesid.

Seda mitte, kuid nelja-aastaselt teenisin laulmisega oma esimese raha. Iseseisvus tuli mulle tõesti varakult. Igasugune kogemus tuleb lauljale kasuks. Need annavad jõudu ja kui midagi untsu läheb, siis tekib mul sisemine viha – järgmine kord ma näitan teile.

Uskumatu, et malbel Maarja-Liisil on sisemine viha.

(Naerab.) Kõik arvavad, et ma olen jube malbe, kuid inimesed, kes mind tunnevad, itsitavad selle peale. Ise ka imestan, kust see tuleb, et mind peetakse kukupaiks. Olen tegelikult väga kange iseloomuga ja mingeid allahindlusi ma kunagi millegi suhtes ei tee.