Kriitiliselt isamaaline Ruja

Kersti Inno, Äripäev

Vanemuise teater toob suurele suvelavale uue eesti algupärandi – rokkooperi “Ruja”, väärtustamaks legendaarse ansambli heliloomingut.

“See, et Ruja lugu võiks lahti rulluda lavalaudadel, on olnud mu ammune soovunelm, kuid Vanemuine jõudis selle plaanini täiesti iseseisvalt,” rõõmustab helilooja ja Ruja muusik Rein Rannap. Samas peab ta seda ka loomulikuks: “On ju me saatus olnud üsna dramaatiline ja lausa teatraalne: konfliktid võimudega, ärakeelamised, piki noatera käimine, et üldse tegutseda saaks. Ja muusika on – mulle endalegi üllatusena – säilitanud tõsiseltvõetavuse ka üle 35 aasta hiljem.”

Kriitika ja iroonia ühiskonna kohta, isamaalisus ja vaimsuse püüdlused, hinge puudutav lüürika – need on vaid mõned märksõnad, mis seostuvad Rujaga tema põlvkonnakaaslaste jaoks, kellele toob ooper kindlasti palju meeldivat äratundmisrõõmu. Noori seevastu ootavad ees põnevad avastused.

Rokkooperi libreto autorid on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, lavastaja Tiit Ojasoo (Teater NO99), kunstnik Ene-Liis Semper (Teater NO99), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi). Helilooja on Rein Rannap, muusikajuht ja dirigent Erki Pehk (RO Estonia). Lavastuses teevad kaasa Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu Noortekoor, bänd ja tantsijad.

Lavastaja Tiit Ojasoo sõnul on Ruja üks väheseid eesti rokkbände, mis kasutas laulutekstidena kvaliteetset poeesiat.

“See on väga inspireeriv,” leiab ta. “Ruja oli eelärkamisaegne rokkbänd, nõukogude ajal väga eestimeelne, aga kui ärkamisaeg tõesti kätte jõudis, viibisid mitmed neist Eestist eemal. Omamoodi kõnekas paradoks. Süžeeliini kujunemise juures said määravaks nii lüürika, millele laulud on loodud, kui ka “ajalooline tõde” – viimane on jutumärkides seepärast, et ise me sündmuste tunnistajaks ei olnud ja pealtnägijate meenutused erinevad vahel üksteisest diametraalselt.”

Põhimõtteliselt järgib lavastus lavastaja sõnul lugu esimestest avalikest ülesastumistest kuni laulva revolutsiooni eelse Venemaa-ringreisidel energiast tühjaksjooksmiseni, läbi pillimeeste vahetuste ja tõeliste mänedžeride saabumiseni. Dialoogid on kokku pandud osalt ka Ruja liikmete endi eri aegadel öeldud lausetest.

Lavastaja sõnul lähtub lugu muusikast: “Ruja looming on läbi aastate väga mitmekülgne ja kahe tunni jagu muusikat leida ei olnud ühelt poolt keeruline, kuna materjali oli külluses, teisalt tuli palju kõnekaid lugusid välja jätta ja see valmistas kohati parajat peavalu.”

Ruja lugudest saab kuulata ooperis väga erinevaid seadeid, üldiselt on püütud säilitada võimalikult originaalilähedast kõla. “Originaali all mõtlen ma siin seda, mis kunagi plaadile on jõudnud,” selgitab Ojasoo, “mõned lood kõlavad aga n-ö proovisituatsioonis ja mõned vastupidi sümfooniaorkestriga laiutades. Paari loo noodid on originaalis aga pisut teistsugused, kui Ruja neid omal ajal esitas, ehk siis andunud fänn saab kuulda ka kergelt muutunud meloodiakäike.”

Seaded suurele koosseisule tegi lavastuse tarvis enamiku ooperis kõlavate laulude autor Rein Rannap.

Rannap ja Ojasoo nendivad oma visioonide erinevust. Ooperi ühe tegelasena soovinuks Rannap dokumentaalsemat ja realistlikumat lavastust, samal ajal kui Ojasoo taotlus on teha teatrit.

Millisena Ruja lugu rokkooperis tegelikult avaneb, selgub 15. augustil.

“Lava tuleb päris keeruline. Hakkame mängima Vanemuise kõrval platsil ja lavale tuleb ehitada 70ndate Mustamäe korter, kus peab olema kõik näha, mis seal sees toimuma hakkab… Etendused toimuvad iga ilmaga – laval on katus peal ja ilm on soe!” lubab Ojasoo.