Kongipaar Liiv ja Toome: mitte meie pole homosuhtes, vaid meie tegelased

Aigi Viira, Õhtuleht

Kui Lauri Liiv ja Koit Toome enne «Ämbliknaise suudlusele» jah-sõna andmist teadnuks, mis neid ees ootab, jätnuks nad südamerahuga geist vaateaknadekoraatori Molina ja heterost revolutsionääri Valentini rolli kellegi teise teha.

Asja tõsidusest said nood kaks aimu siis, kui muusikali Saksamaal tehtud lavaversiooni läbi vaatasid. Avanes kahehäälne paanikakontor.

Teil, lauljatel, on sedapuhku ühe muusikali kohta harjumatult palju draamateksti.

Koit: Elus esimest korda on selline täielik väljakutse. Kui tavaliselt on muusikalis nii, et tekst puudub, siis nüüd on 5–10minutilised rasked draamastseenid. Kui hakkasime seda tükki õppima, siis selgus, et ohhoo, tegemist on pigem draama- kui muusikalirolliga. Meil mõlemal on draamaosa suurem kui lauluosa. Minul on kogu tüki jooksul umbes kaks ja pool lugu laulda.

Põhitöö teeb laval siis Lauri ära?

Lauri: Meil mõlemal Koiduga on päris suured osad. Ja Tanja Mihhailova peale on jäänud show-numbrid ja meie oleme need, kes tüki sisu ja mõtet edasi annavad. Tanja – minu tegelase lemmiknäitlejanna – on tegelaskuju minu peas. Reaalselt teda ju olemas polegi: ta mängib nii filmiprimadonnat Aurorat ja samas Ämbliknaist – Aurora filmirolli. Üks ta rolle, keda mu tegelane lapsena kartis, oli Ämbliknaine – surma sümbol. Kui ta kedagi suudleb, saab inimene surma. Väga-väga diip.

Koit: «Ma olin paanikas!»

See tekstimassiiv ei pelutanud teid?

Koit: Absoluutselt hirmutas. Ma olin paanikas. Kui vaatasime selle Saksa lavastuse Lauriga ära, siis mida edasi tükk läks, seda vaiksemaks me vajusime. Tüki lõpuks oli täielik vaikus. Siis, kui saime aru, millele olime alla kirjutanud.

Lauri: Olen kunagi seda draamalavastust näinud. Aga ma ei kujutanud ette seda mastaapi.

Koit: See viis nädalat proove on olnud kui koolis käimine. Kui draamatükki tehakse tavaliselt kaks kuud, siis meil oli aega viis nädalat. Et siis 25 proovipäeva: tantsud, muusika, draama. Me oleme kokku kaks ja pool tundi järjest laval, ära ei saagi…

Lauri: (naerab) WCsse vahepeal ei pääse.

Koit: Meiega pole elu sees sellist draamatööd tehtud.

Lauri: Kui keegi oleks seda rolli pakkunud viis aastat tagasi, siis…

Koit: …siis me poleks hakkama saanud.

Minu teada sattus artistidele vastu proovide algust kätte tekstiraamat, mis totaalselt erines sellest, millega Saksa lavastaja proovi laekus.

Koit: Niigi pabistasime ja siis esimeses proovis tegime oma tekstiraamatud lahti ja siis selgus, et meile on antud originaalversiooni tõlge ja lavastajal on oma versioon. Siis juhtus nii, et iga päev hakkas tilkuma uut teksti.

Te vast ei olnud selleks ajaks teksti pähe õppinud?

Lauri: Õnneks mitte. Ma korraks suvel mõtlesin, et õpiks teksti pähe ja nii hea mugav oleks proovi minna. Pärast ei jõudnud ennast ära kiita.

Koit: Vaata kui hea, et olid lohakas.

Lauri: «Inimesed, ärge tõmmake paralleele!»

Nüüd istute siis ühes kongis: Koidu tegelaskuju istub kinni poliitilise meelsuse pärast, Lauri oma alaealise ärakasutamise eest. On see suhetedraama?

Lauri: Seda, kuidas Molina kongi sattus, muusikal lahti ei seleta.

Koit: Sa oled sellepärast minuga ühes kongis, et minu käest informatsiooni saada…

Lauri: Jah, aga ma olen seal olnud kauem kui sina. Olen juba kolm aastat ära istunud. Üks minu eesmärkidest on jah tema käest olulist infot välja pressida. Kui ma siis selle info vangla juhtkonnale üle annan, on see minu tegelaskuju võti vabadusse. Kuna minu tegelaskujul tekivad sügavamad tunded Koidu kehastatud marksisti vastu, siis loomulikult ta ei reeda teda.

On sul Lauri siis tekkinud Koidu vastu sügavamad tunded?

Lauri: (naerab) Oo jajajaa… hommikust õhtuni. Oleme siiski jäänud kolleegideks ja sõpradeks.

Koit: Nüüd läks asi väga diibiks.

Lauri: Nagu ma ühes varasemas intervjuus ütlesin: palun, inimesed, ärge tõmmake paralleele. Mitte Liiv ja Toome pole mingis segases homoseksuaalses suhtes, vaid seda on nende kehastatavad tegelaskujud.

Koit: «Jäin teleka ees, võileib suus, magama!»

Olete te selle kiire ja tapvalt intensiivse prooviperioodiga ka kaalu kaotanud?

Lauri: Ei ole. Mina olen hakanud rohkem sööma. Kogu aeg leian end Vanemuise töötajate kohvikust, kus ma õgin. Pluss jätsin mõned nädalad enne proovide algust maha suitsetamise ja nüüd on mul topeltisu.

Koit: Sul läheb see pigem suitsetamise mahajätmise kapsaaeda. Meil on kümnetunnised proovipäevad, kell üheksa lähed koju, ja siis absoluutselt igal jumala õhtul jäin teleka ees, võileib suus, magama – nii väsinud olin.

Näost hallid te igatahes ei ole.

Koit: Selle lavastusega on mul kõige vähem halle karvu juurde tulnud. Mõtlesin, et saab olema risti vastupidi. Kui seni olen teinud ka tükke, kus esietendusele eelnevaks õhtuks pole kordagi läbimängu tehtud, siis see oli nii kohutav tunne. Praegu on hea rahulik tunne.

Lauri: Tavaliselt kipub aega väheks jääma, selle tükiga nii ei olnud.

Koit: Mulle väga meeldib, et see pole tüüpiline muusikal. Ta pole tavaline trillallaa-trullallaa muusikal, et tsirkust ja leiba.

Lauri: Nagu Kanderil ja Ebbil ikka. Samasse ampluaasse kui «Kabaree» ja «Chicago». Et tükis on ka mingi sotsiaalkriitiline pool.

Koit: Kõik teemad, mis sealt läbi käivad – homoseksuaalsus ja muud… Sellist muusikali ma Eesti lavadelt küll ei mäleta.

Lauri: Mulle meeldib nende kahe tegelaskuju totaalne vastandamine. Kõige õudsemas vangikongis leiavad kaks väga erinevat tegelast teineteisemõistmise. Ärgem rääkigem siin mingist armastusest!

Lauri: «Tükk on kõigest muust kui suudlusest!»

Kui aga räägitakse «Ämbliknaise suudlusest», on esimeseks teemaks kohe kahe mehe suudlusstseen.

Lauri: Seal on tõesti üks suudlusstseen, aga me väga ei rõhutaks seda. Arvan, et see tükk on kõigest muust kui suudlusest.

Kestab see akt teil poolteist minutit või vähem?

Lauri: Vähem. Inimene, kes ainult selle suudlusstseeni pärast teatrisse tuleb, peab sügavalt pettuma.

Koit: Ma ei arva nii. Mina arvan, et see inimene saab täie raha eest (naerab).

Minuti jagu ikka venitate oma french kiss’i välja?

Lauri: See tükk ei keerle suudlusstseeni ümber. Ja need, kes ootavad, et Liiv ja Toome ajavad üksteisele keeled kurku, peavad sügavalt pettuma. Seda ei juhtu.