Kafka maailm aitab mõtiskleda arengu üle

Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht

Mis on ühist evolutsiooniteooria rajajal Charles Darwinil ja kirjanik Franz Kafkal? Mitte midagi? Aga kui küsida, kuidas kaoses ellu jääda? Mingi seos hakkab kooruma? Koorumist saab näha lavastuses „Loss”.

Hea küll. Tunnistan ausalt. Sellise seose loomine Darwini ja Kafka vahel on tõesti meelevaldne ja ülepaisutatud. Sama hästi võiks öelda, et nad on seotud selle kaudu, et napp nädal pärast Darwini 200. sünniaastapäeva esietendub Vanemuises Kafka ainetel loodud lavastus „Loss”.

Aga miks mitte üldistada ja seoseid luua? Niisiis – oletame, et loodud udune seos ei ole liialdus. Juttu tuleb ikkagi absurdist ju ka, ja nii vaadates on esitatud väites siiski natuke rohkem alust, kui välja paistab. Ehk siis: kuidas valitsevas kaoses ellu jääda, kohaneda.

Siit-sealt on eelmisel nädalal juba läbi käinud mõte, et evolutsioonil polegi eesmärki. Liigid ei teki ega püsi mingisuguse selge loogika järgi, küsimus on vaid selles, kes oskab olukorras või keskkonnas paremini kohaneda.

Sama moodi on rahahädaga. Kui keskkond on hirmsal kombel muutunud, siis tuleb selles ju ometigi kuidagi ellu jääda. Mis sest, et selleks tehtavad otsused ja nende põhjendused tunduvad sageli absurdsed. Kui ühiskond, ümbrus või avalik infoväli saadavad segaseid sõnumeid, tuleb korraks järele mõelda. Muidu pannakse nahka või lähed ise segaseks.

K kui naabrimees

Sama lugu on Kafka „Lossi” peategelase, maamõõtja K-ga, kes kellegi ametniku suva järgi on saadetud tööd tegema, mida vist kellelegi vaja pole, ja küsitavaks jääb, kas see töö üldse kunagi olemas oligi.

Hannes Kaljujärve mängitud maamõõtja kannab endas sama hästi kui naabrimehe kuju, kes, kuulnud hommikul börsikrahhist, üritab nüüd tuhvlite ja hommikumantliga paneelmaja trepikojas otsi kokku panna, et mis paganama maailmas me õieti elasime. Samamoodi nagu keegi ei tea, kuidas tekkinud kaoses edasi käituda, jääb oma vastuseid otsima ka maamõõtja Kaljujärv. Isegi vandumine ei aita.

Hendrik Toompere lavastus ei räägi muidugi majanduskrahhist. Aga lugu ise sobib meie elu taustale nagu rusikas silmaauku. Ajastus ei oleks saanud parem olla.

Nii nagu etendus toimub ühe massiivse laval kõrguva müüri ääres, seisab vist suurem osa maailmast müüri ees ja otsib teed teisele poole. Kui vaid pääseks selle juurde, kelle käest küsida.

Maamõõtjal K-l ei jää muud üle kui hakata mõtlema: mis kuradi maailm see üldse selline on, kus ma olen, mis on selle kõige mõte ja milline on minu mõte selles kõiges?

Lihtsustatud Darwin sedastaks, et evolutsioonis ei jää tingimata ellu kõige tugevam, vaid see, kes oskas olusid kasutades alles jääda.

Esietendus
Loss
Autor Franz Kafka
•• Dramatiseerija ja lavastaja Hendrik Toompere
•• Kunstnik Ervin Õunapuu
•• Muusikaline kujundus Andreas W
•• Osades Hannes Kaljujärv, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Riho Kütsar, Tanel Jonas, Alina Karmazina jt
•• Esietendus 18. veebruaril Vanemuises