Jälle teatrisuvi – valikud rokist itkuni

Eva Kübar, Postimees

Kuigi puud pole veel leheski, kummitab teatrisuvi juba proovisaalides ning ärksam osa publikust on alustanud piletirallit. Mida seekord oodata, uuris Eva Kübar.

Jalgratast uuesti ei leiuta ning kogenud teatrisõpra ei üllata ilmselt ka sellesuvine kava. Kuid vähemalt valikut on ja suure tõenäosusega peaks igaüks juuresolevalt Eesti kaardilt leidma vähemalt ühe lavastuse, mille peale pole kahju kallist aega ja raha kulutada.

On psühholoogilise draama klassikat – näiteks draamateatri kaks suvetükki. Ei puudu ka üks kohustuslik Shakespeare Emajõe suveteatri esituses.

Üle ega ümber ei saa muidugi 21. juuni sündmusest, mis ilmselt veel hakkab teatriajalugu tegema: Tallinna Linnateatri, Rakvere teatri ja Endla koostöös sündiv teatrimaraton «Tõe ja õiguse» teemadel «Tagasi Vargamäele» ajaloolisel Vargamäel.

Need, kes raamidesse ei mahu, leiavad aga oma katarsise ilmselt juuli algul Rakveres juubeli (juba kümnene) Baltoscandalil, kuhu korraldajad on kohale meelitanud alternatiivteatri tippe. Muide, kes veel pole jõudnud möödunud aasta parimaks lavastuseks tunnistatud NO99 «GEPi» vaatama, siis pakutakse seal sedagi.

NO99 rahvas ise proovib sel suvel kätt rokkooperi kallal, püüdes aimu anda kultuspundi Ruja loomingust ja tähendusest.

Loomekolmik Tormis, Jalakas, Kaljuste jätkab ürgpärandi kündi, ülimalt hästi õnnestunud «Eesti ballaadid» ja «Eesti naiste laulud» saavad väärilise jätku – «Eesti meeste laulud». Seekord aga kahjuks mitte enam kilulinnast kaugel looduses, vaid hoopis Kultuurikatlas.
Lisaks sellele tuuakse taas lavale ka mõned eelmisel aastal etendunud suvetükid, mida aga siin kaardil ei ole kajastatud.

Valik suveetendusi

Laululavadel üle Eesti
Nukuteater
«Muusikalihitid: suvesuhe 2008»
Lavastaja Andres Dvinjaninov
Kontsertlavastus, kus kõlavad surematud menulood muusikalidest «Risk», «Helisev muusika», «Grease» ja «Romeo & Julia» ning palad teistest nukuteatri lavastustest. Hitikompoti on lavastanud Andres Dvinjaninov, ansambel Terminaatori saatel astuvad lavale Liisi Koikson, Hele Kõre, Kristjan Kasearu jpt. Lavastuse kunstnik on Kalju Kivi ning suur osakaal on ka videol, mille on teinud Priit Hummel.

Esietendus 22. augustil Keilas
———————————-
Kuressaare Lossihoov

Schwartz «Draakon»
Lavastaja: Helen Rekkor
Tuntud tükk sotsiaalkriitilise taustaga, mida sel korral mängivad Viljandi kultuuriakadeemia tudengid.

Esietendus 5. juulil Kuressaare lossihoovis
———————————-
Kultuurikatel

Von Krahl / Nargen Opera
Veljo Tormis «Eesti meeste laulud»
Lavastaja: Peeter Jalakas
Muusikaline juht: Tõnu Kaljuste
Kui triloogia eelmised kaks osa («Eesti ballaadid» ja «Naiste laulud») keskendusid rohkem naiste esitusele, siis siit on oodata humoorit, pilkamist ja kohatist ebatsensuurigi. Lavastus võimendab neid sõnu kõigega, millega mees kosja-, mere-, või kõrtsiteel kokku puutus – kõrguse ja sügavse, õli ja tule, jõu ja hooga.

Esietendus 7. juunil Kultuurikatlas
———————————-
Saaremaa

Saaremaa ooperipäevade raames
Aino Kallas «Bathseba Saaremaal»
Lavastaja: Carmen Tabor
Omapärane segu draamast ja lühiooperist – lugu jutustatakse mõlemal viisil. Tükist võtab osa kuus näitlejat – kolm draamanäitlejat ja kolm ooperisolisti.

Etendub Saaremaal 22. ja 23. juulil
———————————-
Eesti Vabaõhu-muuseum

Pärimusteater Loomine
Liina Pihlak «Elu ilmalõpus»
Lavastaja: Ivo Eensalu
Ei saabu siin mingit maailmalõppu. See on hoopis südamlik lugu 100-aastase memme Mari sünnipäevapeost Eestimaal, Ilmalõpu vallas, Marjakülas, Maasikmäe talus. Kaasa teevad ka kukk, koer ja kass ning kõik saab olema tore ja hea ning peretraditsioone austav. Lastele pakub Mari sünnipäeva puhul ka kääru saia ja kulbiga moosi.

Esietendus 20. mail vabaõhumuuseumis
———————————-
Keila-Joa mõis

Draamateater
Eugene O’Neill a«Pikk päevatee kaob öösse!»
Lavastaja: Merle Karusoo
Tõsine psühholoogiline teatritükk, mis on erinevaid lavastajaid painanud juba 1970-ndatest, millest alates on seda draamateatris lavastatud kolmel korral. Põhineb autori enda psühholoogilistel läbielamistel: vanemate narko- ja alkoholisõltuvus, ummikusse jooksvad peresuhted, süütunne, kunagised hingetraumad. Elatakse ühe katuse all, kuid ühist keelt ei leita.

Esietendus 14. juunil Keila-Joa mõisas
———————————-
Endla

Doug Wright «Ma olen iseenda naine»
Lavastaja: Tiit Palu
Seekord on Endla teatril sisehooaeg ja välja ei ronita, avalike suhete juhi Eve Tisleri sõnul on selline plaan Eesti ilmastikuolusid arvestades vägagi mõistlik. Küll aga lavastab Tiit Palu uskumatuna tunduva loo Saksa päritolu transvestiidist Charlotte von Mahlsdorfist, kes pidas Berliinis 19. sajandi lõpu mööbli ja asjade muuseumi, püüdes selle kaudu kollektiivseid minevikumälestusi säilitada.

Esietendus 27. juunil Endla suures saalis
———————————-
Naissaar

Nargen Opera
«Katkuaja lood»
Lavastajad: Eva Klemets ja Anne Türnpu
Näitlejad: Mirtel Pohla, Britta Vahur, Kaie Mihkelson, Risto Küber, Bert Raudsepp, Mart Koldits, Eva Klemets
Arhiividest kogutud katkuajast pärit pärimused on kokku põimitud lugudeks, esitamisele tuleb tosin katku ja itku. «Katk on see, mis katkestab kultuuri, ja itk aitab edasi elada,» räägib lavastaja Eva Klemets ise. «Katkuaja lood» etendub Nargen festivali raames.

Esietendus 22. juulil Naissaarel Omari küünis
———————————-
Viinistu

Draamateater
Bogusław Schaeffer «Loojang»
Lavastaja: Hendrik Toompere
Draamateater on ka sel suvel taas Viinistus, otsimas tõde koos vaimuilma suurkujudega. Midagi sarnast, nagu nad on juba kaks eelmist suve «Syrrealistidega» teinud.

Esietendus 19. juunil Viinistus

Lavastaja Hendrik Toompere

Selle tüki lavastamine on olnud minu ammune unistus ja on hea, et ma saan seda koos kunstnik Ervin Õunapuuga teha. Olen Boguslaw Schaefferi materjalidega ka varem kokku puutunud. Kadunud Evald Hermaküla ajal sai veel mängitud tema näidendis «Proovid», mis jättis väga sügava mulje. Autor ise on ametilt helilooja ning tegeleb moodsa muusika avangardiga. Tekstis on ka seetõttu kõvasti orkestreeringut sees.

Näidendi tegevus toimub, jah, eelmisel sajandil ja seal saavad kokku nii Freud, Pulitzer kui ka noor Hitler, kes hakkavad maailmaprobleeme lahti harutama. Samas on Schaeffer oma tegelastega küllalt loominguliselt ümber käinud, nii et näiteks mingit suurt Freudi nüüd sealt küll otsida ei tasu – Freud on antud väga skemaatiliselt ja ta ainult sonib midagi oma teooriatest.

Igal juhul läheb kogu filosoofiline möll metsiku hooga käima, aga tegelikult ei jõuta mitte kuhugi välja. See on praegusaja teema, et üritatakse väga palju asju lihtsustada.

Olen võtnud tõsise materjali ja saan selle viia nalja piirini. Samas ei ole see loomulikult mingi labane komöödia.

Ja Viinistus on seda tegelikult isegi parem ja õigem mängida kui näiteks draamateatri saalis, sest Viinistus käib tihti maailmavaatelt pisut avatum publik. Ning üldse avab suvel see vabadusest ja päikesest saadud energia Eesti vaatajates mingid kanalid ning teeb nad õnnelikumaks – seega tulebki just suvel teatris filosoofiat panna.
———————————-
Vanemuise suvelava

Tiit Ojasoo / Ene-Liis Semper rokkooper «Ruja»
Lavastaja: Tiit Ojasoo
Muusikaline juht ja dirigent: Erki Pehk
Põhineb legendaarse rokipundi «Ruja» loomingul ja tegevusel. Urmas Alenderi rollis astub üles Sergo Vares, Jaanus Nõgistot mängib Risto Kübar, Rein Rannapit Priit Võigemast ning Margus Kappelit Arno Tamm (Viljandi kultuuriakadeemiast).

Esietendus 15. augustil Vanemuise suvelaval

Lavastaja Tiit Ojasoo

Ruja loo juures köidavad mind muusika ja sõnad ning see vabaduse ja sõltumatuse hõng. Bändi enda lugu on pikk, ulatudes pea kahte aastakümnesse ja inimeste hulk, kes bändist läbi käinud, on ka päris suur. Aga on mõned pigem tajutavad ühisnimetajad, mis panevad nende loomingut ikka veel kuulama. Rokkbänd kui selline on minu meelest ühe ajastu sünnitis, loomingulise vabaduse kanaliseerimise võimalus. Oleksin võtnud hea meelega ka teha loo Led Zeppelinist või Pink Floydist, Ruja on eestimaine ja ega meil peale selle bändi teisi ju polegi väga olnud. Ma mõtlen bände võrdväärse ajaloo, kaalu, kvaliteedi ja ideoloogiaga.

Ajaliselt katab lavastus pea kogu bändi ajaloo esimestest linti tehtud lugudest kuni Venemaal töölkäimiseni. Konfliktid on loomingulisel pinnal ja vahel ka sellised, mis küsivad rokimeheks olemise järele, tegevus toimub valdavalt ühes anonüümses Mustamäe korteris, kuhu erinevad bändiliikmed peavad koos ära mahtuma.

Ruja tegijad alustasid väga noorelt ja see tundus oluline ka osatäitjaid valides. Kindlasti oleks tulnud väga huvitav lavastus ka siis, kui oleks palunud bändi õiged liikmed iseennast noorena kehastama, aga vahest ei oleks see lavastus selline suur vabaõhu-projekt ja kahjuks ei ole see kõikide liikmete puhul ka enam võimalik. Mis puutub mäletamisse, siis liiga hästi mäletamine pigem segab, kui aitab üldistada, ja õnneks on olemas inimesed, kelle käest küsida, videod ja pildid, mida vaadata ning mis peamine: muusika, mis siiani kuulajat kõnetab.
———————————-
Käsmu rahvamaja

Veel nimetu Käsmu-aineline tükk
Lavastaja: Uku Uusberg
Mängivad lavaka teise kursuse tudengid, kes käisid Käsmu inimestelt pärimust kogumas – mitte kunstnikelt ja kirjanikelt, vaid päris kohalikelt merekarudelt. Tegid selle põhjal etüüde ja Uusberg paneb kokku lavastuse.

Esietendus 27. juunil Käsmu rahvamajas
———————————-
Albu vald, Vargamäe

Linnateater / Endla / Rakvere teater
Anton Hansen Tammsaare «Tõe ja õiguse» ainetel «Tagasi Vargamäele»
Lavastajad: Elmo Nüganen ja Jaanus Rohumaa
Grandioosne suvetükk, vähemalt osade kaupa kohustuslik igale eestlasele. Ikkagi Tammsaare ju. Eriti vastupidavad saavad 21. juunil vaadata 22-tunnist teatrimaratoni, kus kõik neli viimasel ajal lavastatud «Tõe ja õiguse» osa ette kantakse, aga saab vaadata ka kolme- ja ühekaupa. Üks tükk nelikust on päris uus: Nüganeni «Wargamäe Wabariik», mille proovid alles algasid.

Erinevates variantides 13 juunist – 12. juulini Albu vallas Vargamäel
———————————-
Rakvere

Teatrifestival Baltoscandal
Juba juubel – 10 aastat esimestest Baltoscandalist. Festival inimesele, kes keskmisest rohkem teatrikunsti hoomab. Esinejaid on nagu ikka igale maitsele. Esile võiks siiski tõsta Charlotte Engelkesi Rootsist, teravmeelset ja ühiskonnakriitilist Austria-Prantsuse ühistööd «Superamas», kindlasti tasub vaadata ka Türgi kaasaegse tantsu esikoreograafi Aydin Tekerit. Eesti teatrit näeb festivalil ka: NO tuleb oma «GEPiga», Rakvere teater teeb spetsiaalselt festivali jaoks etenduse «Kool», mida mängitaksegi klassiruumis ning kohal on ka Peeter Jalakas. Ei puudu ka noorte teatrite festival B’OFF.

2.–5. juulini Rakveres
———————————-
Vanemuise suur maja

Jule Styne’i muusikal «Sugar»
Lavastaja: Mare Tommingas
Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm
Maailmaklassika menutükist olgu seda nimetatud siis «Dzässis ainult tüdrukud», «Some like it hot» või «Sugar» ei saa üle ega ümber. Hoogsa komöödia nimiosalist Sugarit kehastab Gerli Padar ning Joe’na astub üles Andero Ermel, Jerry’t mängib Veikko Täär.

Esietendus 5. juunil Vanemuise suures majas
———————————-
Otepää linnus

Pärimusteater Loomine
Triin Sinissaar «Pärija»
Lavastaja: Raivo Trass
Eesti naise lugu, kes teadagi on loodud elama, õitsema, emaks ja vanaemaks saama, aga seda kõike muidugi sõdade ja muude kannatuste kaudu. Tõsine lugu, mis süüvib emaduse olemusse ja selle väärtustamisse. Lugu tuuakse vaatajani Otepää paikkonna legendide ja ajaloo kaudu. Pärast etendust ajalooline vestlus Ain Mäesalu juhtimisel. Suvelavastusele kohaselt ei puudu ka kohaliku käsitöö ja talude toidukaupade pakkumine-müük ning laste mänguplats.

Esietendus: 18. juulil Otepää linnuses
———————————-
Alatskivi lossis

Vanemuine
Emily Brontë «Vihurimäe»
Lavastaja: Roman Baskin
Alatskivi lossi pargis tuleb mängimisele kirglik ja saatuslik armastuslugu, mis mõjutab kahe mõisnikupere saatust läbi mitme põlvkonna. Peategelased on deemonlik Heathcliff ning kaunis ja temperamentne Catherine Earnshaw. Inglise 19. sajandi kirjandusklassika jõuab Eesti lavadele esimest korda.

Esietendus 27. juunil Alatskivi lossi pargis
———————————-
Emajõe suveteater

William Shakespeare «Romeo+Julia»
Lavastaja: Finn Poulsen
Vähemalt üks Shakespeare peab Eesti teatrisuves ikka olema. Lavastajaks juba oma eelnevate Shakespeare’i tükkidega kuulsaks saanud Finn Poulsen Taanist.

Esietendus 25. juulil
———————————-
Võõpsu

Olavi Ruitlane / Aapo Ilves «Pristan»
Lavastaja: Meelis Hansing
Esikülalistena hansalodi Jõmmu, Võõpsu pristan ja Võhandu jõgi.

Etendused 20.–23. juunini Võõpsus

Lavastaja Meelis Hansing

Lugu «Pristan» (vene keeles «sadam») räägib armastusest ja millestki veel. Eelkõige on see tugev armastuslugu, lugu nii suurest armastusest, mis ei kao ka siit ilmast lahkudes. See on armastuskolmnurk: üks Peipsi tagant pärit vene poiss (Martin Liira), kohalik Võõpsu tüdruk (Piret Kägo) ja Võõpsu poiss (Siim Maaten).

Loo raam on selline, et tegelikult jutustavad seda lugu kaks kalameest, kes istuvad järve kaldal ja muudkui õngitsevad. Nad on elus näinud üht ja teist ja tegelikult ootavad nad surma, aga surm ei tule. Siis saabub Võõpsu rahvaluuletudeng pärimust koguma, ja lugudest, mis kalamehed pajatavad, sünnibki «Pristan».

Aapo Ilvese ja Olavi Ruitlase näidend on kirjutatud Võõpsus mängimiseks ja väga paljud sündmused on seal ka päriselt aset leidnud.

Lavastuse ajaline ampluaa on päris lai – alates Esimesest maailmasõjast kuni peaaegu tänapäevani välja. See räägib erinevatest riigikordadest ja võimudest ja sellest, mis need inimesega teevad. On kuulda nii saksa, vene kui setu keelt.

Kohal on Emajõe hansalodi Jõmmu ning kogu tegevus toimubki lodja peal, jõe peal ja sadamas. Selles suhtes on see teistsugune tükk kui need eelmiste aastate võrukeelsed suvelavastused Tartus Hansahoovis, nagu «Sõit» ja «Kõrts» või Leevakul tehtud «Jõujaam». Ja ma arvan, et ta on siiski pisut tõsisem ja mõtlemapanevam.