fbpx

Gerli Padar malet ei mängi


Täpselt nädala pärast jõuab Vanemuises esietenduseni maailmakuulus muusikal “Chess”, kus ühe peaosalisena teeb kaasa Gerli Padar (26). Tartu Linnaleht uuris, millised on lauljatari emotsioonid nädal enne etendust.

See oli aasta alguses, kui Paavo Nõgene Padarile helistas ja teda uude muusikali mängima kutsus. “Olin juba varem kusagilt kuulnud, et Vanemuises hakatakse “Chessi” tegema, aga arvasin, et mind see ei puuduta. Kuni ühel päeval lihtsalt helistati ja küsiti, et kas ma tuleksin. Ma ei kahelnud hetkekski ja olin praktiliselt kohe nõus,” meenutab Padar, kellele on “Chess” teine suur muusikal – kolm aasta tagasi lavastas Georg Malvius tollases Vanalinnastuudios “Kabaree”, kus Padar samuti peaosalist mängis.
“Ma ei oska öelda, miks Malvius just mind sellesse rolli soovis, aga me mõistame teineteist väga hästi,” hindab Padar koostööd lavastajaga. “Tal on väga kindel visioon ja sellest mööda panna eriti ei lasta. Malvius teeb väga palju mustvalgelt ette ja mulle kui näitlejale on see väga tähtis. Vähemalt ei teki mul kordagi tunnet, et midagi oleks laval nagu viltu.” Kui ülejäänud osalistega suhtleb Malvius inglise keeles, siis Padariga käib vestlus hoopis rootsi keeles.

Lugu suhetest

Kui 20 aastat tagasi Londonis esmakordselt esietendunud “Chess” oli lugu eelkõige sellest, kuidas maletajatest poliitiliste mängude areenil etturid saavad, siis nädala pärast Vanemuise lavale jõudev versioon on Padari sõnul hoopis midagi muud. Laval mängitakse näitlejaid, kes esitavad muusikali “Chess” ja seega näeb publik laval nii eesriide ees kui taga toimuvat. “Mingis mõttes on see armastuslugu, kuid eelkõige räägib tükk sellest, kuidas kunsti nimel loobutakse sageli oma isiklikust elust. Ka näitlejad on täiesti tavalised inimesed, kelle on omad suhteprobleemid ja sealt on publikul päris palju võimalik tõmmata paralleele oma eluga. Mart Sander on teinud tekstidele väga head tõlked ja ma arvan, et seda on päris lahe vaadata,” räägib Padar lühidalt muusikali sisust ning kinnitab, et ise ta malet ei mängi.
Vokaalses mõttes peab Padar “Chessi” nii endale kui ka teistele peaosalistele (Janika Sillamaa, Koit Toome, Lauri Liiv – toim) ülisuureks väljakutseks. Kui enamasti teatakse teda käredahäälse ja karmi rokklauljana, siis “Chessis” mängib ta pigem malbe häälega naisterahvast. “See on uskumatu, millised noodid tuleb ära laulda. Ikka väga piiri peal, aga ma arvan, et saan hakkama. Kasutan oma häält hoopis teistmoodi, isegi Aivar Mäe küsis imestunult: “Kas sa laulad ka nii?””
Aprilli keskel alanud muusikali proovid jõudsid selle nädala teisipäeval nii kaugele, et osatäitjad läksid lavale juba kostüümide ja grimmiga. “Inimesed muutusid palju vanemaks ja esmane emotsioon oli üsna kummaline ning naljakas. Need olid täiesti teised inimesed,” kirjeldab Padar avanenud pilti.

Elu pea peal

Muusikali tõttu on Padar pidanud loobuma juba paar kuud tööst oma uue ansambliga Glive, millega oli plaan enne “Chessi” esietendust välja lasta uus singel. “Hindasin oma ajalisi ressursse üle, aga ma loodan, et see töö siin tuleb kasuks. Olen elanud läbi nii palju emotsioone ja see annab inspiratsiooni. Loomingulises mõttes on see isegi pluss. Praegu on aga mu elus kõik nii kiiresti ja korraga tulnud – laps ja ansambel – ning see väsitab,” räägib Vanemuise Kuperjanovi tänava külalistemajas elav Padar ning lisab, et päris raske on ennast hommikul voodist välja ajada.
Aga tõusta tuleb varakult, sest enne hommikust proovi tuleb Padaril viia Annelinna lapsehoidja juurde oma 1,5aastane tütar Amanda. “Alguses olid küll pisarad silmas, kui pidin lapse hoidja juurde jätma, aga ma annan endale aru, et see on ajutine,” ütleb noor ema, kes sõitis esimestel nädalatel Tartus palju ka jalgrattaga, kuid nüüd liikleb rohkem siiski autoga.
“Mulle Tartu meeldib. Esimesel nädalal, kui rattaga üle tee läksin, siis oli selline tunne, et kõik käib aegluubis. Olen ju harjunud, et rahvas liigub linnas sellise hullupilguga, aga siin puhkab närv isegi autoga liigeldes,” toob Padar paralleele pealinnaga. Tartuga lähemalt tutvuda ja siinsetesse klubidesse pole lauljatar siiski jõudnud. “Mitte et ma väga klubiinimene oleks, aga õhtuks on kõik ikka nii väsinud, et tahavad ainult magada,” ütleb oma elu jooksul vaid paar korda Tartus käinud Padar ning väidab, et tänavatel teda ära ei tunta.
“Esiteks olen juuksed pähe kasvatanud ja ma pole enam blond. Teiseks see, et kui liigun tänaval ringi koos Koit Toomega, siis ega minule enam rahval silmi ju jätku,” viskab päikseprillide ja rohelise nokkmütsi taha peitunud Padar nalja ning lisab, et on saanud Toome, Liivi ja Sillamaaga prooviperioodi jooksul väga lähedaseks. “Ma tunnen ennast nendega tõeliselt turvaliselt. Väga toetav õhkkond. Kui ka keegi tuleb midagi proovis ütlema, siis ei võeta seda kunagi mürginoolena, vaid heatahtliku kriitikana,” räägib Padar intervjuu lõpetuseks ning suundub seejärel koos Sillamaaga soolakambrisse tervist turgutama, sest „poisid (Toome ja Liiv – toim) juba olevat käinud“.