fbpx

Georg Malvius toob „Evita“ homme pealinna lavalaudadele


Ragnar Teeveer, Postimees

Tallinna Nokia kontserdimajas esietendub homme ülimenukas muusikal „Evita“. Viimased 20 aastat Eesti muusikalide kvaliteedi latti kõrgel hoidnud lavastajale Georg Malviusele on see Maarjamaal juba 16. tükk.

Sir Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice’i algselt muusikaalbumina sündinud lugu Argentina presidendi Juan Peroni abikaasast jõudis Londonis West Endis lavalaudadele juba 1978. aastal. Aasta hiljem jõudis teos Broadwayle ja 1996. aastal ka kinolinale.

Eestiski on Evita Peroni lugu juba etendatud. Seitsme aasta eest möllasid muusikalituuled lavastaja Tiit Ojasoo eestvedamisel Tartus Raekoja platsil.

Suurejoonelisele vabaõhuetendusele andsid toona oma hääled eesti popmuusika tähed Siiri Sisask ja Tõnis Mägi.

Eesti lauljate areng

Ka sel korral toob muusikali välja Eesti vanim teater Vanemuine, kuid lavastus on uhiuus.

„20 aastat on ju pool elu. Selle ajaga on Eesti muutunud minu teiseks koduks,“ tunnistas Malvius eile proovi lõunapausil pimedas saalis mõtiskledes. „Arvan, et olen andnud märkimisväärse panuse Eesti muusikaliteatrisse – et minu mõtteviis ja töömeetodid on seda mõjutanud.“

Malvius rõõmustas, et paljud temaga koostööd teinud Eesti lauljad on aastate jooksul kõvasti arenenud.

„Loomulikult mitte ainult tänu minule, aga arenenud on nii nende oskused kui ka mõtlemine,“ nentis lavastaja. „Minu viis kunsti teha sobib Eesti mentaliteediga,“ arvab tunnustatud muusikalimeister.

Malviuse sõnul peab ta end jutuvestjaks. „Mulle tundub, et asjad, mis on minu sees, mis lähevad mulle korda ja on minu jaoks põnevad, pakuvad huvi ka Eesti publikule,“ lausus ta.

Äratuntava käekirjaga lavastaja tunnistas, et on ka ise viimase kahe kümnendi jooksul palju muutunud.

„Tahaks ikka loota, et minu tööd on selle aja jooksul üha paremaks muutunud, aga seda, kas olen siin veedetud aja jooksul Eesti publikuga parema kontakti saavutanud või mitte, ei saa minult küsida. Seda saavad öelda vaid vaatajad,“ tõdes ta.
Vanemuise seitsme aasta tagust „Evitat“ on Malvius näinud vaid videolindilt ning ta teab, et tema versioon tuleb hoopis teistsugune.

„Esiteks on juba tohutu erinevus vabaõhulavastuse ja saalilavastuse vahel. Õues tuleb kõike teha suurejooneliselt – võimsad rekvisiidid ja palju tantsijaid. Mind huvitab „Evita“ juures pigem draama,“ alustas ta erinevuste loetlemist.

„Peaosatäitjadki on täiesti erinevad. Minu Evita on nõrguke ilus tütarlaps, kes tüki vältel end alles avastab ning üha karismaatilisemaks muutub. Temas pole kohe sellist loomalikku jõudu,“ võrdles lavastaja Maarja-Liis Ilusat ja Siir Sisaskit. „Maarja ja Siiri on erinevad inimesed. Täiesti võrreldamatud!“

Uus lavastus rõhutab eelmisest tunduvalt rohkem Marko Matvere kehastatava Juani ja Maarja-Liis Ilusa kehastatava Evita suurt armastust. „Juan Peroni tegelaskuju on üldse sootuks erinev,“ seletas Malvius.

Mõistis tüki väärtust

Malviuse suhe selle muusikaliga pole alati olnud nii soe.

„Naljakas, et kui aastaid tagasi Broadwayl „Evitat“ esimest korda nägin, siis mõtlesin, et seda ma küll ise lavastada ei tahaks,“ meenutas teatrimees. „Tüki väärtust mõistsin alles paar aastat tagasi Londonis, kui nägin seda uuesti värske orkestreeringuga uues võtmes.“

Suhteid oma meeskonnaga peab Malvius erakordselt heaks. „Armastan oma näitlejaid ning ka koori ja tantsijatega on koostöö veatu,“ ütles lavastaja. „Tuleb tunnistada, et proovide jooksul pole ette tulnud mitte ühtegi ebameeldivust.“

Seejärel koputas Malvius ettevaatlikult vastu uue kontserdisaali puust seljatuge, et mitte saatust kaks päeva enne esietendust vingerpussidele ahvatleda.