fbpx

Georg Malvius: “Ooperi­fantoom” on keeruline lavastus. See pole lihtsalt muusikal.”


“Ooperifantoomi” esietendusel ei reeda miski, et peaosatäitja Stephen Hansen on päev varem pidanud loobuma kontroll­etendusel osalemast. Selle asemel kihutab mees mööda Tartu arste ja laupäeval tänab publik teda püsti seistes.

Pärast esietendust peaosatäitja Stephen Hansen ei salga, et on siiski kurnatud. Kust ta selle jõu võttis, et laupäeva õhtul Vanemuise laval miski tema häälemuret ei reetnud, ei oska Stephen ka ise öelda. “Kuula, mul on praegu ka häälega probleeme,” ütleb ta esietenduse järgsel peol. Tõesti, tema hääl kahiseb.

Tegelikult tegi kogu trupp Andrew Lloyd Webberi kuulsat muusikali kuude kaupa lausa üleinimliku jõuga.

“See oli väga raske töö,” tõdeb Georg Malvius, kes lavastas “Ooperifantoomi” esimest korda. Tegu on originaallavastusega, nii et ei mingit üle 20 aasta mängitud “Ooperifantoomi” lavastusloogika kopeerimist.

“Ma ise arvan, et see on väga tugev lavastus ning siin on väga tugev trupp,” tõdeb Malvius. “”Ooperifantoom” on keeruline lavastus, see pole lihtsalt muusikal. Selles on kõike, nii ooperlikke elemente kui ka koomilisi ja lihtsalt ilusaid hetki. Peale selle veel tehnilised võtted – alates pürotehnikast ja lõpetades valgusega. Kui ma ei oleks töötanud aastaid teatris, siis ma ei tea, kuidas oleksin selleni jõudnud. Olen lavastanud nii draamasid, oopereid kui muusikale,” usub lavastaja, et kõigi nende kogemusteta poleks sellist “Ooperifantoomi” sündinud.

Olukorrale lisas pinget seegi, et viimastel päevadel polnud lavastajal abi loota Tarmo Leinatammelt, kes viibib tõvevoodis ega kostüümikunstnik Ellen Cairnsilt, kes sõitis perekondlikel põhjustel enne esietendust tagasi Inglismaale. “Ma tunnen puudust Tarmo kogemustest ja rõõmust,” ohkab Malvius. “Ning Ellen, temaga oleme töötanud 25 aastat koos ning ta on kui mu parem käsi.”

Koit Toome harjutas kostüümivahetust kolm päeva jutti

“Mul on mitu kostüümivahetust, aga õnneks ei ole kõik neist aja peale,” ütleb laulja Koit Toome, kel on “Ooperifantoomi” laval Chagny vikonti Raoulina rohkem esindusrõivaid kanda kui mõnel naistegelasel. “Õnneks ei ole kõik vahetused aja peale,” lausub Koit, et see vahetus on säärase tempoga, mida tuli harjutada kolm päeva, et ta õigeks ajaks lavale tagasi jõuaks. “See on nagu vormelis boksipeatus – mind aitab kaks riieturi korraga.”

Küsimus pole vaid kiiretes kostüümivahetustes, vaid kogu “Ooperifantoom” on tehniliselt hirmkeeruline lavastus. “Kui tehnika- ja püromehed meile esimest korda kõik plaanid ära rääkisid, oli kohe selge, et lihtne see tükk ei tule.”

Seevastu pole Raouli rollis Koidu jaoks midagi kaelamurdvat: “Teisi rolle oleks mul ehk olnud huvitavam teha, aga ma üritan Raouliski midagi huvitavamat välja tuua.”

Lauri Liiv jäi juustest ilma

«Nii paksu inimest, kui teatridirektor monsieur Firmin, pole ma laval varem vist mänginudki,» naerab laulja Lauri Liiv ning ajab polsterkõhukese uhkelt punni. Lisaks on teatrijuhil voogavad bakenbardid ning kiilas peanupp. «Minu juuksed läksid. See vähenegi, mis oli, tuli kunstile ohverdada,» sõnab laulja. «Katsetasime ka parukaga, aga naturaalne kiilaspea tundus lõpuks ikka ehedam.» Lisaks on Lauri tegelaskujul ka herculepoirot’lik tippiv kõnnak, mis saavutab meistriklassi stseenis, kus artist põlvili kibekiiresti ümber primadonna siblib. «Kuna stseen on nii kirglik, siis stepid kas või põlvede peal.»

Samale ajale «Ooperifantoomi» proovidega sattusid ka saate «Su nägu kõlab tuttavalt» ning sarja «Kartulid ja apelsinid» võtted. «Augustis oli eriti hull, hommikul tegin teatris proovi, kahe proovi vahel õppisin «Kartulite» teksti,» ütleb Lauri. «Samas olen olnud «Ooperifantoomi» tehes väga õnnelik – see on alati olnud nende muusikalide listis, kus olen tahtnud kaasa teha.»