Loe

Geniaalne teatritükk inimesest ja tema parimatest kaaslastest elus

Äripäev, Mari Hiiemäe

Äripäev, Mari Hiiemäe

Lavastus “Inimese parimad sõbrad” oli tulvil lihtsatest geniaalsetest leidudest ja lahendustest nii sisulises kui ka vormilises mõttes. Sümpaatia vaatamise käigus aina kasvas.

Esimesed pildid möödusid uudishimust kantuna: milline on lähtesituatsioon, mis toimub, kes millist rolli esindab ja kuidas ta seda teeb? Lavastust tutvustava eelinfo põhjal ei saanud sugugi niisugust pilti kokku, milliseks tegelik elamus kujunes. Algus lubas rahulikku draamat ja rahulik see oligi, aga konksuga.

Oskuslikult kasutatud videolahendused.

Esimese äratundmise, et tegemist on päris asjaga, mis mu sümpaatiaseieri lakke võib kruvida, tekitas huvitavate visuaalsete lahenduste kasutamine. See, et videoprojektsioon võib olla lavakujunduse osa, ei ole mulle mingi uudis. Mõnus oli aga näha, kui orgaaniliselt see selles lavastuses tegevust toetas.
Julgen öelda, et “Inimese parimad sõbrad” on kõige ilusama videolahendusega lavastus üldse, mida olen näinud. Vahetuv pilt moodustas olulise osa lavadekoratsioonist ning aitas lustlikul moel kaasa sündmustiku lahtihargnemisel.
Näitlejad olid ekraaniga ilusas dialoogis, kasutades selle paistel ka varjuteatri võimalusi. See, kes tegelikult armukolmnurga kolmas osaline on, sai samuti esmalt selgeks pildi vahendusel.

Filosofeeriv tekst.

Sisu haaravus ilmnes juba lavastuse esimeses veerandis. Sümpaatselt suures mahus sisaldas lavastus kaasamõtlemisele ärgitavat teksti, mis aitas tähelepanu toimuvale kontsentreerida. Lõpplahendus ja armastusteema areng ei olnudki selle loo puhul nii olulised kui näitlejate tekstis sisaldunud küsimused ja mõtted. Tänu pidevalt lisanduvatele leidlikele pisidetailidele oli etenduse jälgimine puhas mõnu. See ei kohustanud ega sundinud olemuslikel teemadel kaasa mõtlema, kuid andis selleks väga hea võimaluse. Etenduses polnud vägivalda ega liigset pinevust, olulised asjad olid esitatud heatahtliku huumori kastmes ning avaldusid lavastuslike detailide ja suurepärase näitlejatöö kaudu.

Muljet avaldavad rollisooritused.

Näitlejate žestid ja liigutuste mõõdetud täpsus andsid palju kaasa tekstile, mis oli juba iseenesestki hea. Lavatöö keskne karakter oli inimkeeli rääkiv koer ning see oli esitatud nii veenvalt, et minul vaatajana, kes kuldse retriiveri asemel valges kampsunis meest nägi, ei tekkinud kahtlustki, nagu polnuks tegu koeraga.
“Inimese parimad sõbrad” eeldab väljapeetud esitamist, et selle kandvus täies ilus välja tuleks. Liina Olmaru, Karol Kuntsel, Andres Mähar said sellega hästi hakkama. 
 

05.04.2012