Emajõele kerkib kaks kontserdilava
Jüri Saar, Tartu Postimees
Järgmise aasta augustis tähistab Vanemuine oma balleti 70. aastapäeva suurejoonelise galaga, mille esitamiseks on kavas püstitada ajutine lava Atlantise ette Emajõele. Linn mõlgutab aga ujuva kontserdilava mõtet.
Vanemuise plaan on tuleva aasta 22. augustil etenduva balletigala tarbeks Emajõkke ehitada sama suur lava, kui mullu oli Brodway galal lauluväljakul. Kuigi tehnilised konsultatsioonid veel käivad, on Vanemuise teatrijuht Paavo Nõgene sõnul selge, et laval peaks laiust olema paarkümmend meetrit ja sügavust 14 meetrit.
Vaatajatele on mõeldud mitmeid suurejoonelisi plaane, kuid nende tehnilisi üksikasju pidas Nõgene avalikustamiseks veel liiga varajaseks.
Balletigala pealtvaatajate tarbeks kerkib Vabaduse puiesteele tribüün. Istekohti on mõeldud sponsoritele 1600, kuid Emajõe kallastele ja sildadele oodatakse kokku kuni kümmet tuhandet pealtvaatajat. Suured videoekraanid on plaanis paigaldada Raekoja platsile ja Vabaduse puiesteele.
Emajõele rohkem elu
«Oleme kaua kuulnud neid jutte, et Emajõel võiks olla rohkem elu,» põhjendas Nõgene, miks balletigala paigaks on algselt plaanitud raeplatsi asemel jõgi. «Mõtlesime siis, et teeks õige teoks selle, et ehitame Emajõele suure kontserdilava – midagi uut, midagi, mida pole Tartus tehtud, koos tippklassi tehnilise toega heli, valguse ja video valdkonnast, teeme tantsuetenduse, mis jääks meelde.»
Kavast, esinejatest ja lavastajast kõnelda oli eile Nõgene sõnul veel vara. Balletigala eelarve on suurusjärgus 2,5 miljonit krooni, millest linna tuge loodab teater saada kümnendiku, ülejäänu tuleb kultuurkapitalilt ja teistelt toetajatelt.
Tartu abilinnapea Jüri Sasi ütles, et tema meelest on selline üritus toetamist väärt. Ta loodab, et gala meelitab Tartusse ka suured hulgad kaugema kandi rahvast.
Sasi rääkis, et praeguste plaanide järgi on lava Emajões neli päeva, neist esimene läheb lava püstitamiseks, viimane demontaažiks, ühel päeval on proovid ja ühel päeval balleti-gala.
Kahel päeval on balletigala tõttu liikluseks suletud Vabaduse puiestee.
Ujuv kõlakoda
Paavo Nõgene ütles, et teatrile teeks rõõmu, kui Tartu linn nende initsiatiivist haaraks ning esinemislavast Emajõel kujuneks edaspidi traditsioon.
Ning tõesti ongi linn plaanimas Emajõele ujuva kontserdilava-kõlakoja ehitamist, mida saaks vastavalt tarvidusele üles- või allavoolu sõidutada, kuid mille n-ö sadamakoht oleks kesklinnas Atlantise kandis.
Tartu linnaarhitekt Tiit Sild tuli sellele mõttele paari aasta eest Supilinna päevadel ujuvsaunas, ta on lava visandanud ning tutvustanud ideed ajakirjas Maja. Nüüd on ideel ka linnavõimude soosing.
Sild ütles, et see lava võiks olla pigem ansamblivärk ja sobida ka väiksemale koorile, see oleks kaheksa meetrit lai ja neli kõrge. Seega mõõtmetelt väiksem kui lodi Jõmmu.
Sild märkis, et ujuvlavaga on vaja veel mitmeid asju selgeks rääkida, näiteks akustikaguru Linda Madalikuga projekti lihvida, niisamuti selgeks teha, kes ehitust rahastab ja kes valmimise järel lava eest hea seisma hakkab, seda jõge mööda esinemiskohtadesse sõidutab, kõpitseb ja talveks kaldale tõstab.
Ida Urbeli algatusel
• Aastal 1935 asus Vanemuises tantsurühma juhina tööle Ida Urbel.
• Vastne tantsutrupp jõudis esimese iseseisva etenduseni Ida Urbeli eestvõttel aastal 1939, kui vaatajate ette tuli paari pikema kompositsioonina «Karnevalisüit» Pjotr Tšaikovski muusikale.
• Aastal 1941 lavastas Ida Urbel Vanemuises esimese õhtut täitva balleti, Cesare Pugni «Esmeralda».