Don Juan on mures
Tiiu Laks, Eesti Päevaleht
Ühe inimese mure ühiskonna pärast võib viia leidliku ja koomilise teatritekstini.
Tegelikult on autor Rein Paki muret ühiskonna moraalilanguse ja võib-olla ka habraste inimsuhete pärast raske uskuda, kuid koos tänapäevaste kiiksude ja nähtustega võib see sarkastilise inimese jaoks põhjatu inspiratsiooniallikas olla küll. Kõik saavad oma osa: kahtlased inimtüübid, intellektuaalid, Šveitsi uuringukeskus ja muidugi meedia.
„Täiesti uus versioon kaasaegse kasutajaliidesega,” lubab teater meile „Don Juani” reklaamides. Südametemurdja Don Juan (Ott Sepp) saab põrgust (kus ta on pannud endasse armuma Mao Zedongi) linnaloa ja liftiga tänapäeva maailma jõudnud, on tal raske kohaneda muutunud ühiskonnaga, kus naistel vahest polegi enam au, mida röövida.
Ühelt poolt on see tõesti ebatraditsiooniline Don Juani lugu, aga teisalt ei ole selles midagi uut. Esiteks ei ole mure inimese moraali ja ühiskonna muutumise pärast värske. Teiseks on ka mõne keskaegse tegelase tänapäeva sattumine kulumismärkidega võte.
Pakki hea vaadata
Ent tühja sellest, sest tegemist on väga nauditava, leidliku ja hästi kirjutatud tekstiga (kui roppused ei ole vastunäidustatud – moraalilanguse tükk ju ikkagi), kust leiab palju tuttavaid tüpaaže ja samastumisvõimalusi. Edukad keskealised naised, kes ostavad suhte värskendamiseks uusi diivaneid ja lähevad end „leidnuna” filosoofiat õppima. Paksud ja matslikud kämpingu peremehed, kes teenivad mängujuhtidena oma arust suuri summasid ja mõtlevad palju seksist. Kergelt kulunud naised, kes on õhtust õhtusse ööklubides käies õppinud selgeks vajalikud käitumismustrid, et meestele meele järele olla, ja loonud sellest omamoodi teaduse. Ja nii edasi ja nii edasi, rääkimata ammu tuttavast koolitajategelasest. Eesti pakub selliseid tüüpe väga palju ja laval on see kontsentreeritud kujul tsirkuse kõverpeeglis.
On kohe näha, et tegemist on Rein Paki autoriteosega, südameasjaga, sest ka tema rollid (Kurat ja Tõivet näiteks) on entusiasmi täis, jutt voolab ja olek on väga loomulik, kerge vindiga, hea vaadata.
Kindlasti ei ole sellist asja Vanemuise laval ammu nähtud. Sarkasm on värskendav.
Esietendus
Sarkastiline vaade meie ajale
Rein Pakk „Don Juan”
•• Lavastajad: Ain Mäeots, Rein Pakk
•• Kostüümikunstnikud: Triinu Pungits, Annika Pakk
•• Koreograaf: Marika Aidla
•• Osades: Ott Sepp, Ragne Pekarev, Jüri Lumiste, Marika Barabanštšikova, Eva Püssa, Rein Pakk, Gert Kark, Taivo Põder, Urmas Poom
•• Esietendus 12. detsembril 2009 Vanemuise väikeses majas
•• 6., 16. ja 24. jaanuaril Vanemuise väikeses majas, 1. veebruaril Eesti Draamateatris
•• Teater ei soovita lavastust alla 14-aastastele vaatajatele.