Athena saal täitus ootusärevusest
Raimu Hanson, Tartu Postimees
Tartu kultuuriaasta silmapaistvamate isikute ja kollektiivide tunnustamisel täitis ootusärevus sedakorda harjumuspärase kontserdimaja asemel Athena keskuse saali. Samasse majja tuli parima produtsendi tiitel.
Seitsmendale auhindamistseremooniale eelnes teemade poolest sobilik Indrek Hirve kirjutatud ja osaliselt ka tema mängitud ning Margus Kasterpalu lavastatud «Pauluse kiriku kellad».
Veel enne, kui kaheksasse kategooriasse avalikult kandideerima pandud kolmest paremast selgus tiitlisaaja, said vaatajad osa vanemuislaste koomilisest tantsunumbrist.
Vaheldumisi videoga
Seejärel kutsus tseremooniat juhtinud näitleja Martin Kõiv lavale aunimetuste jagajad ja saajad. Sealjuures lisasid vaheldust Jaan-Jürgen Klausi videoklipid.
Kõigepealt oli põhjust lavale tõusta Tartu Ülikooli rektoril Alar Karisel, et võtta linnapea Urmas Kruuselt vastu auhind aasta kultuurisündmuseks kuulutatud ülikooli 375. aastapäeva tähistamise eest. Ja nagu lõpuks selgus, osutus juubeli tähistamine ka Athenas viibinud publiku lemmikuks.
Aasta kutseliseks koosluseks osutus Vanemuise balletitrupp ja harrastuslikuks koosluseks Tartu Noortekoor. Aasta parim looja on skulptor Mati Karmin, rahvakultuurikandja koorijuht Ave-Maria Sild ning noor kultuurikandja näitleja ja lavastaja Ott Sepp.
Aasta produtsendina astus tunnustust vastu võtma Viljar Pohhomov ning aasta kultuurikajastajatena Aivi Parijõgi ja Mati Kark.
Laureaadid said lisaks aukirjale ja pronksist rändauhinnale «Kultuuri kandja» preemiaks sõltuvalt kategooriast 10 000 – 25 000 krooni.
Sealsamas anti üle Tartu Kultuurkapitali aastapreemia Mart Oravale ning loominguline stipendium Kalev Kudule, Heivi Pulleritsule, Vahur Teppanile (viibis treeningulaagris) ja Aivar Tommingasele.
Vaheaeg ja lõpetus
Järgnes kosutav vaheaeg fuajees. Mõnedki auhinnatud jäädvustati fotole, taustaks August Weizenbergi «Hämariku» kipskoopia, mille käed on Mati Karmini andmetel Mare Mikofi loodud.
Tseremoonia lõpetas muusika. Kinosaalis sai vaadata ajaloolisi Tartu vaateid ja kuulata Toomas Lunge mängu, pööningusaalis musitseerisid Margus Vaher ja pillimeeste trio.
Laureaadid kaheksas kategoorias
Tartu kultuuriaasta aunimetuste tseremoonial Athena keskuses kuulutati välja 2007. aasta aunimetuste laureaadid kaheksas kategoorias:
• aasta kultuurisündmus: Tartu Ülikooli 375. aastapäeva tähistamine
• aasta kutseline kooslus: Vanemuise balletitrupp
• aasta harrastuslik kooslus: Tartu Noortekoor
• aasta looja: skulptor Mati Karmin
• aasta rahvakultuurikandja: koorijuht Ave-Maria Sild
• aasta noor kultuurikandja: näitleja ja lavastaja Ott Sepp
• aasta produtsent: sihtasutuse Ateen tegevjuht Viljar Pohhomov
• aasta kultuurikajastajad: ETV saatesarja «Tubane suvi» saatejuht Aivi Parijõgi ja režissöör Mati Kark.
————————————————————–
Ave-Maria Sild, Koorijuht ja pedagoog:
Kuidas kavatsete Tartu kultuuriaasta omal alal parimaks tunnistamist ning sellega kaasnenud rändauhinda ja raha kasutada?
Ma ausalt öelda ei teagi, kui suur see preemia on, ma ei ole veel vaadanud.
Tunnustuse üle olen ma väga rõõmus, sest on märgatud meie koori, Karlova gümnaasiumi lastekoori Maarjalill. Me käisime 2007. aastal neljal rahvusvahelisel konkursil ja kolmel neist läks väga hästi – Daugavpilsis, Bratislavas ja Wuppertalis.
Kus on Tartus selline koht, kus võiks Genialistide Klubi edasi tegutseda?
Nad peaksid ikkagi edasi tegutsema, aga ma ei oska öelda, mis koht see olla võiks. Loomulikult olen ma selle poolt, et kõik loomingulised inimesed saaksid ennast teostada.
Viljar Pohhomov, Sihtasutuse Ateen tegevjuht:
Kuidas kavatsete Tartu kultuuriaasta omal alal parimaks tunnistamist ning sellega kaasnenud rändauhinda ja raha kasutada?
Kuju annan aasta pärast tagasi, raha läheb mu perele – mul on viis last.
Kus on Tartus selline koht, kus võiks Genialistide Klubi edasi tegutseda?
Minu arust ei ole see ainult Genialistide Klubi küsimus, see on kogu Tartu küsimus. Siia peaks tekkima üks suur innovatiivne loominguline kultuurikeskus, mis ei kuuluks eraomanikele ega oleks rendipind.
Ma arvan, et ei ole tarvis muretseda väikest, 50–60 kohaga ajutist pinda. Tartu vajaks linna omandisse kuuluvat kultuuritehast või -keskust, et linna vaimu ärgitada.
Praegu on raske näidata näpuga majale, mis selleks sobiks. Minu arvates peaksime mõtlema veidi suuremalt, mitte ainult Genialistide Klubi piires. Tartu vajaks kümme korda suuremat Genialistide Klubi.
Mati Karmin, Skulptor ja õppejõud:
Kuidas kavatsete Tartu kultuuriaasta omal alal parimaks tunnistamist ning sellega kaasnenud rändauhinda ja raha kasutada?
Raha eest ma kavatsen reisida märtsi algul Hispaanias, et oma silmaringi laiendada – kõigepealt Madridi ja sealt edasi. Tunnustus jääb minu CV-sse, see on kuni nekroloogini kirjas. Rändauhinna pärast on mul kahju, et pean selle, oma armsa õpilase Bruno Kadaku töö, aasta pärast tagasi andma.
Kõik rõõm siin ilmas on üürike ja tuleb kunagi tagasi anda, aga kokkuvõttes – ma naudin seda kõike, kuni see on minu käes.
Kus on Tartus selline koht, kus võiks Genialistide Klubi edasi tegutseda?
Ma mõtlen, et genialistid võiksid pesitseda raudteevagunis.
Esiteks on see väga mobiilne koht ja teiseks avab isand Kilk varsti raudteejaamahoone ja siis on Genialistide Klubil väga tore uue kultuurikeskuse lähedal pesitseda. Nad võivad oma vagunile sappa haakida restoranvaguni ja rongiga rahulikult mööda Eestit sõita nii palju, kui on raudteed, ja kas või Venemaalegi.
Ott Sepp, Näitleja ja lavastaja:
Kuidas kavatsete Tartu kultuuriaasta omal alal parimaks tunnistamist ning sellega kaasnenud rändauhinda ja raha kasutada?
Oma preemia kulutan ma loominguliseks tegevuseks: ostan palju asju, mis aitavad mul loominguliselt areneda.
Kus on Tartus selline koht, kus võiks Genialistide Klubi oma tegevust jätkata?
Genialistide Klubi koha pealt ma ei ole jõudnud juurelda ja seepärast ma ei oska öelda, mis oleks õige lahendus. Olen seal ikka päris sagedane käija, satun sinna mitu korda kuus üritustele, mõnele peole või teatrietendusele.