Ämbliknaise suudlus paneb kahe mehe sõpruse loole hukatuse pitseri
Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht
Hirmuäratav müütiline ämbliknaine ühendab muusikalis „Ämbliknaise suudlus” vanglas virelevat marksistlikku võitlejat ja homoseksuaalset unistajat. Raamatuna on „Ämbliknaise suudlus” filosoofiline teos, mille sündmused toimuvad nimetus Lõuna-Ameerika diktatuuririigis. Tegevus käib peamiselt vanglaseinte vahel ja sama toimub ka muusikalis.
„Ämbliknaise suudluse” peategelane number üks on plikaliku olekuga homoseksuaal Luis Alberto Molina (Lauri Liiv), kes istub kinni alaealise kallal toime pandud kõlvatute tegude eest ja elab suurema osa ajast välja-mõeldud maailmas. Hallide betoonseinte, räpasuse ja jõhkruse taustal on Molina fantaasiamaailmaks filmistseenid Teise maailmasõja aegsest Saksa fašismi ülistavast ja ühtaegu nõretavast melodraamast, mis räägib Pariisi lauljanna ja tema natsist armastaja lugu. Molina eriliseks huviobjektiks on aga üks filmiroll salapärasest Aurorast – naisest, kes tapab suudlusega.
Teine peategelane on võitlev poliitiline aktivist Valentin (Koit Toome), kes on õieti elus vaid seetõttu, et vangla juhtkond loodab temast veel välja tümitada olulist infot mässajate kohta. Kui see ei õnnestu, heidetakse Valentin ühte kongi Molinaga, kellele tehakse ülesandeks oma naha päästmiseks poliitvangilt infot kätte urgitseda.
Ootamatul kombel aga saavad mehed vaatamata erinevale maailmatajule hoopis omavahel peaaegu sõpradeks ja suudavad mõningaid unistusigi jagada. Kuna aga loo pealkirjas on juba ämbliknaist mainitud, siis on selge, et õnnelikku lõppu ei tule, sest ämbliknaine on maailma eri nurkades rahvasuus tuntud üsna hirmuäratava müütilise olevusena.
Eesti publikule tuttav muusikal
Jaapani folkloor tunneb ämbliknaise sarnast tegelast Jorogumo nime all. Ämbliknaine võib tähistada lihtsalt saatuslikku veetlevat naisterahvast, ent temaga on seotud ka lugusid. Nii näiteks olevat ämbliknaise moodi tegelane Jaapanis kunagi oma kauni väljanägemise ja pillimänguga ühe samurai ära võlunud. Ta sidunud valvsuse kaotanud sõdalase kinni ja pistnud nahka.
Ämbliknaisena tunti ka muistse Mehhiko linna Teotihuacani peajumalannat, kel oli poolenisti inimese, poolenisti ämbliku väljanägemine ja kellele toodi arvatavasti ka inimohvreid. Niisiis on ämbliknaisega seotud lugusid pärit juba ammusest ajast ja tavaliselt ei lõpe kokkupuuted temaga kuigi õnnelikult.
Argentina kirjaniku Manuel Puigi romaanil põhinev muusikal „Ämbliknaise suudlus” ei ole erand. Puigi romaan pole inspireerinud üksnes muusikali kirjutajaid. Raamatust on teinud filmi Argentina päritolu Brasiilia lavastaja Hector Babenco.
Siinsele teatripublikule on ämbliknaise lugu tuttav Draamateatrist. 1994. aastal lavastas selle Georg Malvius, peaosi mängisid Jüri Krjukov ja Ain Lutsepp.
Muusikal
John Kander/Terrence McNally
„Ämbliknaise suudlus”
•• Lavastaja: Roman Hovenbitzer (Saksamaa)
•• Osades: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor jt