Loe

Kolm hästi pikka paid

Tartu Ekspress, Rasmus Rekand

Tartu Ekspress, Rasmus Rekand

 

Lastelaulust mäletame hästi, mis maksab saiapäts. Aga palju tuleks välja käia kolme hästi pika pai eest? Kui neid üldse saab osta …

Vanemuise suure laval tatsav härra Amilcar, elus ja inimestes räigelt petta saanud mees, rendib omale selle, millest enim puudust tunneb – perekonna. Rangete lepingupunktide alusel tuleb palgalistel lähedastel tolahigis oma igapäevane leib välja teenida. Nagu turul. Või teatris, kus ostad pileti ja naudid pettust, mida saad endale lubada.

Aga mille poolest erinevad ostetud suhted noist teistest? Millised on paremad? Kes üleüldse teab paremini, mis on parem? Praeguses, asjade ühiskonnas, leidkem üldse mõni majanduslikult üdini sõltumatu suhe? Tõstku käsi, kel puudub praktika, et tütre kiindumus, naise armastus ja sõbra poolehoid või vähemasti hea tuju tulebki pudeli, kasuka, reisi, mobla või lihtlabase taskuraha läbi suurema või väiksema regulaarsusega endale osta?

Sellise puntra küsimuste juures tasub pea et lõhkemist vältida, tõsimeeli patsidega fikseerida. Ja jääb igaühe enda mõõta, on’s isand Amilcari nägemus elust hälve või pragmaatikaühiskonna halenaljakas, nõmedalt paradoksaalne peegelpilt.

Eesti olematu ajalooga kapitalivõidujooksus tekkinud minioligarhide taustsüsteemis pole amilcarismis midagi ainuomast ega võõristavat. Osta korvpallimeeskond või ämm, rentida jaht või tütar – mis seal vahet?

Peale olemuslike küsimuste tulva pakub Vanemuise uusim lavastus ka mõõdukalt muigeid ja vähemalt kolme hiilgavat rollikehastust. Arrogants, agressiivne rütm, millega näidend vaatajat neelab, on lummav. Ilmseks süüdlaseks lavastaja kõrval sugesteeriva muusikalise kujunduse looja. Meeldejääva komplekti moodustavad oma minimalismist hoolimata võimsa semantilise sõnumiga lava- ning aktsente dikteeriv valguskujundus.

Laval on näidend elust. Elust, milles käib näidend. Illusioon. Tasub vaim virge hoida, märkamaks, kus lõpeb elu ja algab näidend või vastupidi. Ja üldse mitte ainult neid paari tundi silmas pidades, mil publikuna tooli soojendad. 
 

28.04.2011