Solistid, koor ja orkester andsid endast parima

Raimu Hanson, Tartu Postimees

Kui kõlanud oli Jules Massenet´ ooperi «Manon» viimane noot esietendusel Vanemuise väikeses majas, ei hoidnud publik end tagasi, kui tänas soliste, koori ja orkestrit hea esituse eest aplausiga.

Aplausi oli juba etenduse ajal välja teeninud sopran Alla Popova, kes oli esietendusel verinoore kokoti Manoni osas, ning türgi päritolu tenor Deniz Leone, kes kehastas tema armastatut ševaljee Des Gri-eux´d.

Ooperi kahel vaheajal ning samuti pärast lõpuaplausi said kuulajate arvamusavaldustes kiita ka Atlan Karp (Manoni nõbu Lescaut), Mati Kõrts (kättemaksuhimuline Guillot de Morfontaine) ja Taavi Tampuu (Manoni hukatuse teele suunanud Brétigny).

Mõneti vastakaid arvamusi tekitas Marko Matvere lavastuse see osa, mis väljendus lavapildis.

125 aastat tagasi Pariisis esi-etendunud ooperis on nüüd vaatajate ees mobiiltelefon ja tasakaaluliikur. Viimase panevad solistid liikvele suuresti väga tumedas värvilahenduses laval muu hulgas siis, kui nad laulavad tõllast.

«Manoni» muusikaline juht ja dirigent on Lauri Sirp, kunstnik Maarja Meeru, valguskunstnik Martin Meelandi ja koreograaf Marika Aidla.

«Manoni» järgmine eten-dus on 18. aprillil. Siis on Manoni osas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikalise laulu erialal 2007 lõpetanud Kädy Plaas. Maikuus on eten-dusi, kus nimiosas on Svetlana Trifonova Peterburist.

Arvamus

Arne Mikk
Ooperilavastaja

Mul on väga hea meel Marko Matvere töö üle. Ta on suutnud peaaegu igast rollist teha väga toreda karakteri, kaasa arvatud koorilauljad, kes laval väga aktiivselt ja säravalt tegutsevad. Ja muidugi ma olen rõõmsalt üllatunud Alla Popova Ma-nonist. Ma arvan, et võrreldes kõigi tema eelmiste töödega on see üks suur-suur samm edasi.

Jüri Marran
Maalikunstnik

Ma sain suure muusikalise elamuse. Suurepärased solistid ja koor, emotsionaalne orkester – täiuslik! Kogu Massenet´ muusika oma säras, värvilisuses ja dünaamikas oli perfektselt edasi antud.
Aga ma nautisin seda põhiliselt siis, kui silmad olid suletud. Sest lavastuse visuaalne külg tegi nagu kõik selleks, et mitte lasta muusikat mõjule pääseda.

Harry Liivrand
Kunsti- ja muusikakriitik

Pärast Bertmani lavastatud «Hoffmanni lugusid» on «Manon» minu arvates teine väga huvitav ja õnnestunud ooperilavastus Vanemuises.

Kõige suurem üllatus on see, et Marko Matverest on tulnud niivõrd professionaalne ooperilavastaja, kes väga sügavalt tajub nii ooperi muusikat kui ka kogu mikrokosmost, mis seda ooperit ümbritseb ehk siis ajastut, karaktereid, mentaliteeti, tegelastevahelist käitumiskultuuri. Kõike seda, mis me tahaksime ühes psühholoogiliselt hästi paika pandud ooperilavastuses näha.

Ja Matvere «Manon» ongi ju parimal kujul psühholoogiline lavastus, kus tohutu roll on väga headel solistidel ning väga korralikuks muutunud kooril ja orkestril, samuti kõikvõimalikel lavastuse komponentidel ja detailidel ning samas üldistusel ja stilistikal.

Massenet´ ooperis on ju ka oma operetlik tasand, ja sellegi on Matvere suurepäraselt lavale toonud.

Solistide ansambel on väga ühtne. Alla Popova kohta ütleksin ma, et ta on selle lavastuse täht – eelkõige oma tegelaskuju psühholoogilises mõtestamises.