Voldemar Panso lesk tundis abikaasa ära
«Panso oli olemas!» hindab teatrimehe Voldemar Panso lesk Mari-Liis Küla kohtumist üle 28 aasta oma abikaasaga. Mis sest, et abikaasa ootas teda teatris näitleja Raivo E. Tamme kehastuses.
«Raivo E. Tammel hea roll, soovin õnne õnnestumise puhul,» kiidab teatrikunstnik Mari-Liis Küla uut, täna õhtul esietenduvat Vanemuise uuslavastust «Teatriparadiis». Lesk, kes nägi «Teatriparadiisi» juba teatriauhindade galal nädala algul, läks etendusele väikese eelarvamusega. On see ju esimene kord, kui kutselise teatri laval julgeb keegi Voldemar Pansot mängida.
«Minu jaoks lavastus ületas ootuse. Ka lavakujundus. See määrab terviku. Kaks vastandit, Ird ja Panso, domineerisid. Irdi puhul oleks siiski soovinud kostvamalt ebatsensuursemat kära,» arutleb Küla. Laval tundis ta ära aga vana hea Panso enda. «Naer ja kehahoiak ütlesid palju tema iseloomu kohta. Olemuse tuum oli olemas. Rollis oli mingi tark aga näitlejalik eneseimetlus, mis Pansos ju oli.»
Mängus tippude tipud
Andrus Kivirähki näidendis käib tegevus kesk pilvi teatriparadiisis. Kavalehel seisab, et intriig sugeneb paradiisipilvele, kui taevasse saabub sõnum Eesti teatri sajandijuubelist. Kuidas sellist väärikat tähtpäeva tähistada? Nagu arvata ongi, ei lange vanade teatriässade arvamused sugugi kokku. Kas tuua lavale «Libahunt», «Kremli kellad» või mõni muusikal? Mis veelgi olulisem: kes esinäitlejatest hakkab mängima peaosa?
Tükis ajavad asju Eesti teatri tipud, nagu Kaarel Karm, Kaarel Ird, Ants Eskola, Ants Lauter, Theodor Altermann, Paul Pinna, Voldemar Panso, Erna Willmer, Liina Reiman, Mari Möldre jne.
Nii hea Volli, et kas või kilka
Teatriteadlase Kalju Haani sõnul leiab etenduses lõbusa jandi kõrval ka ehedat ajalugu: «Dokumentaalset ja visuaalset aega on tabatud päris ilusti.» Kõrvus kordumatu Panso larisev naer, läks Haan etendusele väikese eelarvamusega: kuidas Raivo E. Tamm, Panso tegutsemise aegu veel poisike, suudab teatrilegendi tabada?
«See oli tüki parim roll! Nii hea, et lausa kilka! Pean ütlema, et tabasin neid nüansse, mis Pansos olid. Tamm käitub täpselt nii, nagu Panso oleks käitunud. Olen täiesti kindel, talle endale oleks see kehastus väga meeldinud,» usub Haan. Oma kogemusest ta teab, et neil viiel aastal, mis nad Pansoga Draamateatris koos töötasid, koorus Pansost õiglane autoriteet kõigile.
«Kui tekkis konflikt, tegi ta suured silmad: kuulge, mis te räägite, ma olen teie õpetaja. Ta näitas teravalt välja oma arvamust, mis võis mõnele surmahoopi tähendada. Ta ei talunud lollust, tal hakkas teine jalg kohe kiskuma ja ta kõndis minema. Kehvem jääb ju põdema,» meenutab Haan. «Ükskord pidas Moskvast tulnud teatriteadlane režiikonverentsil ettekande, et vaat kui Panso ja Ird saaks kokku pandud, kus siis oleks ideaalne, ühel ühed, teisel teised küljed. Panso kuulas, tegi ploomi nägu – ajas põsed punni, öökulli silmad – ja ütles: poleks rääkinud, oleks mõelnud, et tark inimene. Ja naeris.»
Kuigi Ird ja Panso omavahel justkui läbi ei saanud, olid nad Haani sõnul tegelikult isegi sõbrad. «Tõsi, teatrisõprus on ka rivaalsus,» ei eita ta, et vastastikune aasimine ikka käis.
Baumani lapselaps kah rahul
Juba on kiidetud samuti Aivar Tomminga kehastumist «Teatriparadiisi» Kaarel Irdiks. Paradiisis askeldava Ruts Baumani lapselaps Tormi Kevvai aga tunnistab, et ehkki ta ei ole oma vanaisa kunagi näinud, tundub talle Jan Uuspõld tema vanaisa rollis pisut sobimatu.
«Suhtumise mõttes, sest Ruts oli nukker koomik. Vanaisa ütles alati, et ah, mis näitleja mina… Ma ei tea, kas Eesti teatris on enam sellist venda, kes oma egost võitu saaks. Vanaisa läks ju kuulsuse tipul teatrist minema,» räägib Tormi Kevvai, olles siiski tänulik nii näitlejale kui ka autorile, et on vaevaks võetud kunagiste lemmikute elustamine.
«Tuleb ikka teada oma vanu suurmeistreid. See kõik on ju olnud ja toimunud,» tunnustab Ruts Baumani järeltulija. Uuspõld olla juba lavaka ajal käinud Kevvaide käest referaadi jaoks uurimas, mis mehi vana Baumann üldse oli.
«Ema ütleb, et mina olen pärinud vanaisa suured kondised karvased jalad ja käheda hääle,» muigab Tormi. «Et kui teises toas rääkida, siis tundub, et vanaisa räägib.»