Vanemuise Välksõnum
Vanemuise teatri suures majas on alates 2. märtsist kuni 1. maini võimalik vaadata fotonäitust „Maailm Arlekiini kuues“. Maailmarändurid Laura Peterson, Eneli Raud, Ott Aardam ja Karol Kuntsel toovad vaatajani valiku aastatel 2008 – 2009 maailma eri paigus tehtud fotodest. Enamik näitusel väljas olevatest fotodest pärinevad Aasiast ja Lõuna-Ameerikast, riikidest, mille teatritraditsioon ja ka selle visuaalne pool on meie omast väga erinev. Need 34 värviküllast fotolõuendit etendustest, teatraalsetest rituaalidest, etenduste ettevalmistamisest, mängupaikadest ja rahvapidustustest annavad aimu, millistes oludes erinevais maailma paigus teatrit tehakse ja õpitakse ning milline on teatri ja teatraalsete ettevõtmiste funktsioon erinevates kultuuriruumides. Näitus pakub ainest mõtisklusteks teatri koha üle meie ühiskonnas. 34 pilti ütleb rohkem, kui 34000 sõna. Tegemist on rändnäitusega, mida eksponeeritakse erinevates Eesti teatrites.
Vanemuise väikses majas saab aga vaadata näitust „Ülo Vilimaa 70“, millega Vanemuise teater tähistab artisti juubelit. Ülo Vilimaa tuli Vanemuisesse solistina tööle 1962. aastal. Järgnes rida andekaid ja meeldejäävaid osatäitmisi (Karjus ja Narr Peiko „Orléansi neitsis“, Kratt Tubina „Kratis“, Paganini Ida Urbeli lavastatud „Paganinis“, Kiir Vinteri „Kevades“ jt).
1960. aastate keskpaiku tegi Ülo Vilimaa peale teatri jaoks uudsete lühilavastuste ka oma sooloõhtuid ning tegutses sünkroonis Toominga – Hermaküla teatriuuendusega. 1960. aastate teisel poolel alustas Vilimaa ka ballettmeistrina ning tegi seda väga õnnestunult. Tema loomingus paistis selgesti silma huvi vabaplastika vastu, samuti kombineeris ta väga tundlikult valgust, värve, heli ja tantsu. 70-ndatel tõi Vilimaa lavale balletiõhtud „Käed“, A. Põldmäe „Merineitsi“, „Kontrastid”, R. Eespere „Kõrvalised“ jm. 1974. aastal sai Ülo Vilimaast Vanemuise peaballettmeister, seda tööd tegi ta Vanemuises 1997. aastani. Tema lavastatud menukatest lavateostest on tartlastele ehk enim meelde jäänud veel Austeri balletid „Tiina“ ja „Bambi“, Puccini ooper „Madame Butterfly“, Loewe muusikal „Minu veetlev leedi“ ja Lehari operett „Lõbus lesk“. Näituse „Ülo Vilimaa 70“ pidulik avamine toimub 12. märtsil ning näitus jääb avatuks 12. maini.
Vanemuise teatri suures majas on alates 2. märtsist kuni 1. maini võimalik vaadata fotonäitust „Maailm Arlekiini kuues“. Maailmarändurid Laura Peterson, Eneli Raud, Ott Aardam ja Karol Kuntsel toovad vaatajani valiku aastatel 2008 – 2009 maailma eri paigus tehtud fotodest. Enamik näitusel väljas olevatest fotodest pärinevad Aasiast ja Lõuna-Ameerikast, riikidest, mille teatritraditsioon ja ka selle visuaalne pool on meie omast väga erinev. Need 34 värviküllast fotolõuendit etendustest, teatraalsetest rituaalidest, etenduste ettevalmistamisest, mängupaikadest ja rahvapidustustest annavad aimu, millistes oludes erinevais maailma paigus teatrit tehakse ja õpitakse ning milline on teatri ja teatraalsete ettevõtmiste funktsioon erinevates kultuuriruumides. Näitus pakub ainest mõtisklusteks teatri koha üle meie ühiskonnas. 34 pilti ütleb rohkem, kui 34000 sõna. Tegemist on rändnäitusega, mida eksponeeritakse erinevates Eesti teatrites.
Vanemuise väikses majas saab aga vaadata näitust „Ülo Vilimaa 70“, millega Vanemuise teater tähistab artisti juubelit. Ülo Vilimaa tuli Vanemuisesse solistina tööle 1962. aastal. Järgnes rida andekaid ja meeldejäävaid osatäitmisi (Karjus ja Narr Peiko „Orléansi neitsis“, Kratt Tubina „Kratis“, Paganini Ida Urbeli lavastatud „Paganinis“, Kiir Vinteri „Kevades“ jt).
1960. aastate keskpaiku tegi Ülo Vilimaa peale teatri jaoks uudsete lühilavastuste ka oma sooloõhtuid ning tegutses sünkroonis Toominga – Hermaküla teatriuuendusega. 1960. aastate teisel poolel alustas Vilimaa ka ballettmeistrina ning tegi seda väga õnnestunult. Tema loomingus paistis selgesti silma huvi vabaplastika vastu, samuti kombineeris ta väga tundlikult valgust, värve, heli ja tantsu. 70-ndatel tõi Vilimaa lavale balletiõhtud „Käed“, A. Põldmäe „Merineitsi“, „Kontrastid”, R. Eespere „Kõrvalised“ jm. 1974. aastal sai Ülo Vilimaast Vanemuise peaballettmeister, seda tööd tegi ta Vanemuises 1997. aastani. Tema lavastatud menukatest lavateostest on tartlastele ehk enim meelde jäänud veel Austeri balletid „Tiina“ ja „Bambi“, Puccini ooper „Madame Butterfly“, Loewe muusikal „Minu veetlev leedi“ ja Lehari operett „Lõbus lesk“. Näituse „Ülo Vilimaa 70“ pidulik avamine toimub 12. märtsil ning näitus jääb avatuks 12. maini.
Vanemuise 6, 51003 Tartu | infotelefon 7 440 100 | piletiinfo 7 440 165
